Rütmid ja arhetüübid
refereeritud Gabrielle Roth'i raamatust "Sweat you Prayers"
Gabrielle Roth, Viie Rütmi Tantsu looja on sügavalt läbi tunnetanud oma loodud liikumismeetodi olemuse ja kogu elu püüdnud leida viise, kuidas seda veelgi selgemalt inimestele tutvustada. Ta ütleb: „Iga rütm on nagu seisund - määratu maailm sügavat sisemist õpetust elust ja armastusest, sünnist ja surmast, kunstist ja jumalast. Iga rütm avab energiaid, mis aitavad mul end eristada oma piirangutest, taasavastada oma elukirg ja soovid ning ühenduda oma inimlikkusega. Rütmid andsid mulle meetodi oma psüühika liikumise kaardistamiseks, nagu ka pidevas muutumises oleva universumi liikumisese mõistmiseks. Ma jõudsin oma naiselikkuse juurteni, sirutasin oma mehelikkuse tiibu ja reisisin läbi maailma tuulistel jalgadel. Tantsides igat viiest rütmist jõudsin erinevate enda osadeni ja mulle paljastusid erinevad aspektid oma põhiolemusest.“ Gabrielle oli oma leiust vaimustuses, kuid vajas vahendit, mille abil tuua kogu see info ka teisteni. Ta hakkas otsima keelt, sõnavara või kujundeid, mis oleksid selged ja ligipääsetavad, samas piirangute ja kitsendusteta. Nii jõudis ta arhetüüpideni. Alustuseks pidi ta unustama kõik, mida ta leitud sõnadest teadis, koorides neilt eelkõige kogu religioosse taaga ja paarituhendaastase väärkasutuse mõjud, et tunnetada iga sümboli algset hinge dogmade varjus. Kui Gabrielle hakkas oma õpetuses arhetüüpe kasutama, põrkus ta probleemile – inimesed võtsid neid liiga otseselt, jäädes kinni sõnade stereotüüpsesse tähendusse, nähes neis vaid lihtsustatud põhiomadusi. Ta pidi selgitama, et arhetüübid on vaid metafoorid, mida ei saa liiga jäigalt tõlgendada. Gabrielle valis töötamiseks lääne kultuurile sobivad arhetüübid, aga mitte selleks, et mängida nende kindlakskujunenud kultuurilisele taustale, vaid pigem ära kasutamaks seda, kui sügavalt need meisse imbunud on. Arhetüüpide mõisted äratavad silmapilkse, kõikehõlmava emotsiooni, mis ei läbi aju ja puudutab otse meie olemuse tuuma. Meie esimeses arhetüüpide workshopis (aprillis 2013) käsitlesime põhjalikult esimeset rütmi ning arhetüüpe, mida Gabrielle omistas Voolamisele. Need on naise(likkuse) arhetüübid. Teises workshopis (novembris 2013) tantsisime mehe(like) energiatega seotud Staccatot koos tema arhetüüpidega. Naiselikud energiad on seotud TEADLIKKUSEGA, mehelikud on seotud TEGEVUSEGA. III rütmis kohtuvad naiselik ja mehelik ja loovad Kaose. Kui Voolamises oleme ühenduses oma maandatusega, Maa-energiaga, siis Staccatos - TULEGA. Maa on kindel ja sensuaalne, tuli süütab ja hävitab. Tuli on yang, on kirglik ja ta äratab samad energiad ka meie sees. Mis juhtub, kui need kaks kokku saavad...? Kaos on seotud VEE-elemendiga, ja tõepoolest, ta haarab meid kaasa justkui veepöörisesse. Kaoses õpime sukelduma pealispinna alla, loogilisest meelest intuitiivsesse, spontaansusesse, poeetilisse intelligentsi - et vabastada see kõik nii oma kehas kui meeles. Kaos on täis potentsiaali, vaba piirangutest ja tavamaailma struktuuridest. Kaos on paik, kus kõik vastandid, nagu ka naiselik-mehelik, lahustuvad, kus vastuolud ületatakse ja toimub ühinemine. Lüürika on hinge rütm ja hinge loomupäraseks omaduseks on muuta oma kuju. Nii ongi neljanda Rütmi arhetüübiks Shapeshifter, Kujumuutja. Lüürika on Viiest Rütmist kõige intrigeerivam. Midagi pole jäädavalt kinnistunud, kõige vähem veel meie identiteet! Voolamises õpime juurduma oma naiselikkusesse, Staccatos mehelikkusesse, Kaoses avastame, kuidas need kaks on meis integreeritud. Lüürika toob mõistmise, et oleme tegelikult pidevas muutumise protsessis. Vaikus lõpetab Rütmide laine ja temas on olemas kõik eelnevad Rütmid. Läänemaailm näib olevat hirmul vaikuse ja paigaloleku ees. Koju jõudes võtame oma Walkmani või mobiili kõrvaklapi kõrvast ja lülitame sisse teleka, isegi kui meil pole mingit kavatsust seda vaadata. Justkui oleksime programmeeritud täitma igat tühikut lärmi ja tegevusega. Justkui oleks meil hirm, et muidu võib miski meie sees pead tõsta ja juhtimise meie elu üle endale võtta. Ehk seostub vaikus meile haudvaikusega - surm on ju ennekõike lõplik, viimane vaikus. Surres liigume vaikuse rütmi. Kuid me ei pea ootama, kuni oleme 89-aastased või surma lävel, et kogeda vaikust. Meie tulevik on meie sees. Kui oleme selleks valmis, on meil igal ajahetkel ligipääs vaikuse õppetundidele: tarkusele, kaastundele ja inspiratsioonile. Need on omadused, mida kehastab Vaikuse arhetüüp Alkeemik. „Olen õppinud oma workshopides ja elus, et pole olemas muud väljapääsu kui läbiminek. Et saada kontakt puhaste arhetüüpsete energiatega, on vaja tantsida nii nende valguse- kui varjupoolt. Ainuke tulemuslik viis oma Ego tegelaskujude vaigistamiseks on need täis puhuda, et siis mullid katki torgata! Ainult siis nad mõistavad, kui naeruväärsed nad on ja kui hale on meie kuulekus nende nõudmistele“, räägib Gabrielle. Ema arhetüübi varjupool on lämmatav ja allakugistav, Armuke on tuim, tülpinud ja depressiivne. Madonna manipuleeriv ja kinnisideede küüsis. Isa on käskiv ja jäik. Püha Vaim hinnanguline ja dogmaatiline. Kunstniku varjupool on jäljendaja ja kiskja, kes toitub teiste loovusest. Armastaja on vägivaldne ja frigiidne. Ja Otsija, muidugimõista, leiab endale kommuuni ja hakkab guruks. Justnagu Alkeemik muudab prügi kullaks, muudame meie pimedust tantsides selle valguseks. Negatiivne energia ja kannatused muutuvad veeks sinu veskile. Me avastame ja uurime oma varjukülgi läbi tantsu ning neid valgusesse tuues kaob nende vägi meie üle. Alkeemik lõikab katki köidiku, mis meie sundmõtteid koos hoiab. Selle asemel, et oma hirmude eest ära joosta, on meil vaja peatuda ja neid tundma õppida. Ainult sel moel võime neist üle saada, ainult nii kaotab Ego võimu meie üle. Enne, kui end kokku võtta on vaja endale lubada kokkuvarisemist. Meil pole aimugi, kuidas seda teha ja me pole kindlad, mis meist siis alles jääks ning milline oleks siis meie elu. Meis on igatsus oma Ego välja lülitada koos kõigi tema haledate kurtmiste, võrdluste ja võistluslikkusega. Igatseme olla suuremad oma välistest rollidest – vihane, naeratav, vastupanuosutav, abivalmis, vastutav, armastav… Kuidas siis kahandada kõiki neid libekeelseid türanne, kui meil pole käepärast pudelikest võlujoogiga, mille sildil on „Joo mind!“? Siin saavad teadlikkusest ja tähelepanust meie liitlased. Meil on vaja teadvustada oma võistlushimulisi mõtteid või ahneid soove, kuid mitte anda neile mingit tähelepanu. Teisisõnu – ära toida koletist, näljuta teda! Kui teadvustad, et tunned end konkureeriva ja võistlushimulisena, siis annab teadlikkus sulle valikuvabaduse: kas pöörata lisatähelepanu ja anda energiat neile tunnetele või muuta fookust ja teha mingi teine loov valik. „Ja mina?“ ütleb Gabrielle, „Mina tantsin.“ Kadedus, igavus ja kõik ülejäänud Egomaailma rajoonid on lihtsalt energiaväljad, millest tuleb läbi minna. Need hoiakud pole isiklikud, kui ja kuni sa ei seo end nendega. Mitte energias pole asi, vaid sinu kinnijäämises energiasse - see on määrav. Liikumine on kinnistumise vastand. Teadlikolemine varjupoole-energiatest ei tee neist veel sinu vaenlast, vaid nende energiate teadvustamatu väljaelamine. Kuigi, jah, teadlikkus võib olla algul väga valulik. Sellegipoolest pole ignoreerimine ja teadmatus õnnistus. Meil on vaja eest võtta oma roosad prillid, sest Elu pole situatsioonikomöödia. Teisalt – Elu pole ka matus. Me kõik oleme haavata saanud, isegi kui sind pole kutsutud päevauudistesse sellest rääkima. On aeg iseendast üle saada, oma rist varna riputada ja eluga edasi minna! „Mul on kõrini kuulmast meid õigustamas iseendid oma haavatasaamistega, unustades, et meil endil on võime end tervendada“, ütleb Gabrielle. Alkeemik võtab meie viha ja valu ning muudab need kaastundeks iseenda ja teiste vastu. Alkeemik on see osa meist, millel on vägi üle saada kõige õudsamast vägivallast. „Olen alati imetlenud Holocausti läbielanute intervjuusid. Ise täielikult purustatutena, teotatutena on nad ometi täielikult haaratud Elust, selle asemel et ohvri rolli klammerduda“. See on Alkeemik, kes neid toetab. Alkeemik muudab pimeduse valguseks, hirmu armastuseks ja valu kunstiks. Negatiivsuse loovuseks ja viha kaastundeks. Tunnista – selleks, et komposti teha on vaja prügi! Kui poleks patuseid, kes vajaks siis pühakuid? On vaja kuhjaga kannatlikkust, et pimedas läbi sitamägede reisida, kuid teist teed kui otse läbi, pole olemas. Sul läheb vaja ka huumorimeelt, usu mind! Loe lisaks ka eelnevate Rütmide arhetüüpide kohta Voolamise, Staccato, Kaose ja Lüürika alt, sest nendevahelise seose mõistmine on eelduseks Vaikuse olemuse tabamisele! |
