Kuidas jõuda teadvelolekust konfliktide lahendamise oskuseni? Ja sealt edasi - oma eesmärkideni? See on praktiline töötuba, kus on võimalik õppida kolme omavahel seotud oskust:
- teadlikkuse teravdamist ehk tähelepanu keskendamist -keha tunnetamist ja tunnete juhtimist - eelnevate oskuste kasutamist konfliktide lahendamiseks ehk suhete juhtimist läbi oma mõtete-tunnete parema ohjamise.
Umbes viimase 100 aasta vältel, pärast seda, kui Kaug-Ida maade sõjalis-kaubandusliku allutamise järel algas tihedam kultuuriline läbikäimine, on läänemaailmas plahvatuslikult levinud budism ja jooga. Sealsed õpetajad-gurud tulid oma õpetustega läände, rajasid õpikeskusi ja tegid töötubasid. Nüüdseks on väga paljud lääne inimesed käinud ka idas õppimas ja praktiseerimas. Selle tulemusel ja paralleelselt psühholoogia kui teaduse arenemisega on idamaade iidseid teadmisi edukalt ühendatud moodsa psühholoogiaga. Oma töötoas teen ma sedasama - ühendades idamaade teadmise ja praktika Lääne teadmiste, praktilise psühholoogia ja teraapiaga.
Kehatunnetus, millest ma ühe alateemana räägin, sisaldab endas kahte osa: - kehalised aistingud, nt külm ja lihaspinge - emotsioonid, nt viha ja rõõm Mõlema kohta kasutame eesti keeles sõna TUNDED ja eks nad ole ka omavahel seotud. Kuna konfliktid on seotud tunnetega, siis selleks, et õppida konflikte tõhusalt lahendama, tuleb esmalt õppida kehatunnetust ja –teadlikkust. Sellepärast pööramegi kehale eraldi tähelepanu.
Teadlikkus, ärkvelolek, ärksameelsus, mindfulness – heal lapsel mitu nime. Sisu on neil aga üks: oskus ära tunda endaga toimuvat ja selle abil ennast paremini juhtida. Nii isikliku kogemuse kui paljude minu koolitustel käinud inimeste tagasiside põhjal võin öelda, et sageli on nende kahe asja ühendamine keeruline. Ma võin küll olla teadlik oma aistingutest, mõtetest ja tunnetest, kuid ei oska selle teadmisega ikkagi midagi peale hakata. See on natuke sarnane sellele lõhele, mis laiutab teadmise ja oskuse vahel: mul võib olla palju kasulikke teadmisi ja isegi ettekujutus sellest, mida ja kuidas peaks tegema, kuid siiski ei suuda ma nende teadmiste järgi tegutseda. Samamoodi on tänapäeva juhtimise võtmeküsimuseks elluviimine. Ideid ja mõtteid on igaühel, kuid vähesed suudava neid ka teostada.
Sellepärast ongi selle töötoa alapealkirjaks „Enesejuhtimise kunst ja teadus“. Teadus viitab teadlikkusele, kunst viitab praktikale - teadmiste rakendamisele. Töötoa õpieesmärgiks on viimane, s.t. oskuse omandamine. Teadmiste omandamine on vaheetapp sellel teel.
Olen teadlik sellest, et käitumusliku kompleksoskuse – konfliktide lahendamise oskuse - omandamiseks ja vilumuse saavutamiseks ei ole kiirteed. Miski ei asenda loendamatute tundide kaupa harjutamist ja oma kogemustest järelduste tegemist. Neid järeldusi sunnib elu tegema niikuinii, paraku läbi valusate õppetundide. Töötuba annab õppimisele sihipärasema suuna ja vähendab õppimise valu. Töötuba, nagu iga õpiring või teraapiagrupp loob turvalise keskkonna, kus saab katsetada uusi oskusi ilma tegelikke suhteid proovile panemata. Kuigi lõpuks tuleb sedasama ikkagi päriselus teha, on töötoas õpitu abiks ja toeks, vähendades tunnetuslikku riski ja reaalset võimalust konflikti lahendamise asemel seda hoopis suurendada või mõni oluline suhe täiesti tuksi keerata.