Ulatuda tähtedeni
tekst Kersti Hiieaas / fotod Tiit Koha
Elukiri, juuni 2009
Üks praeguse aja haigusi seisneb suuresti selles, et oleme lõpetanud liikumise. Meie kehad istuvad, kuni muutuvad kangeks, südamed on vanadest haigetsaamistest kokku tõmbunud, takistades armastuse voolamist ning meel muutub laisaks ja unustab, kuidas sirutuda kõige uue järele.
Mis võiks olla tantsust loomulikum moodus liikumiseks? Paraku takistab meid siingi terve rida piiravaid arusaamu. “Mul ei ole rütmitunnet,” “Ma olen liiga paks” või “Tantsimine ei ole minu jaoks,” kinnitame endile – ja jätame seeläbi suure osa oma keha kogemusest ja tarkusest tähelepanuta. Ometi näitab nimelt tantsuline liikumine teed sisemise arukuse juurde, õpetades kuulama, kogema ja vastu võtma seda, mis kogu aeg on olnud olemas, aga milleni me ei ole ulatunud.
Tants kui teraapia 1960.-ndatel avastasid psühhiaatria alal töötavad tantsuõpetajad, et kontakti ja sideme klientidega võib saavutada sõnadeta, läbi liikumise. Nii kasutab seeläbi sündinud tantsuteraapia liikumist isiksuse, emotsioonide ja kogemuste väljendusvahendina. “Tantsuteraapias ei ole õiget ega valet liikumist – kõik on lubatud,” julgustab iisraeli päritolu särtsakas tantsuõpetaja Michal Bardavid, kes kevade hakul viis Eestis läbi oma teise tantsukursuse*. “Ainus, mida vaja, on olla kohal ja avatud, keskendumaks siira, vahetu ja ehtsa liikumise kogemusele,” tõdeb Türgis elav Bardavid seminari avasõnades. “Sealjuures on liikumine osa meist kõigist ja tuleb igaühe seest. Taasluues keha, meele ja hinge ühtsust avab tantsuteraapia võimaluse iseenda uurimisele ja avastamisele.”
Saamaks kontakti oma füüsisega, kutsub Michal Bardavid workshop’il osalejaid üles esmalt kõiki enda kehaosasid tunnetama. Läbi liikumise pööratakse tähelepanu ükshaaval, sõrmedele, käsivartele, reitele, jalgadele, puusadele, seljale, õlgadele ja peale. Inspireeriva ja sugestiivse muusika ning aina enam süveneva lõdvestuse väel toel kaovad pinged. Seejärel saabub aeg tervitada teisi tantsijaid. Selleks esitleb igaüks end teatud tantsulise liikumise näol ning hüüab oma nime, mida teised kordavad. Õige pea näib, et kõik 15 kursuslast on ammused tuttavad. Tants ja liikumine vahelduvad tagasisidega grupis, mil püüame oma kogemust sõnadesse sättida. Kadunud on valehäbi oma olemust avada ja teistelegi näidata. Me oleme koos ja ühendatud, ning juba see avastus mõjub teraapiliselt.
Tants kui elu
“Tantsuteraapia ei seisne ainuüksi liikumises ja tantsimises, vaid neist kahest saadud kogemuse interpreteerimises,” ütleb Michal Bardavid. “Eluolukordi vaadeldakse läbi liikumise ja tantsides sünnib protsess, millele sa lisad tähenduse, olles kogetavast teadlik. Läbi liikumise saad endaga esmalt kontakti ja ühendusse. Seejärel – enda vastu õrn olles – on võimalik oma traumasid ja valu vabastada. Kui keegi sind sel teekonnal juhendab, näitab see suunda. Peamine on protsessist läbi minna.” Konkreetsete harjutuste näol tähendab see, et tantsijad katsetavad oma piire. Me tunnetame, kuidas meeldib, kui keegi lähedale satub – on see mugav või häiriv. Me proovime järgi, kui kitsas või avar on isiklik ruum, milles me liigume ning üritame öelda “ei” positiivsel viisil, kui teine selle üdini on vallutanud. Läbi tantsu saame teadlikuks sellestki, kuidas ehitame üles suhteid, millise tempoga see toimub, kas usaldada tundub loomulik ning kui klammerduvad me oleme. Ning kuidas end tunneme, kui füüsiline side lähedasega katkeb. On meis piisavalt usaldust enda ja maailma vastu, et tunda end terviklikuna ka siis, kui partner silmapiirilt kaob? Kuidas uskuda, et ma olen ka siis täiuslik ja võimas?
Üks Michal Bardavidi kursuse sihte igale osalejale – lisaks piiride avardamisele – on teadvustada ja püstitada mingi eesmärk, ning grupilt toetust saades selle poole liikuda. Kes seab ideaaliks vabanemise füüsilisest valust või haigetteinud kogemusest, kes suurema eneseväljendamisjulguse, kes lapseliku mängulisuse taasleidmise. Veel palutakse tantsijatel mõelda teguritele, mis takistavad oma eesmärgi saavutamist. “Kui te lasete lahti uskumusest, et ei suuda, otsige kehas üles koht, kus see energia on kuhjunud – näiteks on õlad kanged – ja andke see ära!” soovitab Bardavid. “Tantsides vabaneme nõnda nii negatiivsetest veendumustest kui nende tekitatud blokeeringutest kehas.”
Tants kui pühitsemine
Kuidas edasi, küsib nii mõnigi tantsu läbi enda ja maailma ilust teadlikuks saanu kosutava kursuse lõpusirgel. Kuidas kasutada kolme päeva vältel kogetut, enda (taas)leitud potentsiaali igapäevaelus? Nimelt tantsu, selle pingutusteta liikumise läbi on võimalik aduda, et arenguks ei piisa ainuüksi mõistuslikest teadmistest, kuna suur osa sisemisest arukusest ja kogemusest on peidus kehas. “Kui sulle tantsides tundus turvaline kellelegi läheneda, tee seda ka argipäevas,” soovitab Michal Bardavid. “Oma piiridest teadlikuks saanuna on võimalik neid arvestada ning kehtestada kindlal ja armastaval moel, enne kui kellegi tulek su lähedusse jõhkra sissetungina näib. On võimalik valida, milliseid hääli enda sees ja ümber kuulda ning uskuda: kas neid, mis ütlevad: “Sa ei saa nagunii hakkama” või teisi – toetavaid ja kindlust süvendavaid nagu “Ma tulen toime,” “Mind mõistetakse!” ja “Kõik on hästi juba siin ja praegu.” Peamine on anda endale armastust – ainult siis saab midagi ka teistele pakkuda, vastasel juhul sa kompenseerid ainult oma lõputut tühimikku. Hoolitse enda eest liikumise näol, ära unusta seeläbi sündivat kergust, rõõmu ja sära.”
Tantsuteraapia tähendab elu nautimist. See räägib ühendatusest ja ühenduses olemisest iseendaga läbi liikumise, aga ka avatusest ümbritsevate suhtes. Terviklik olla tähendab tunda vabadust olla mina ise, jääda endale truuks vaatamata olukordadele ja teha igapäevaselt nimelt seda, mida enim tahad. Siis ei takista tähtedeni ulatumast tõepoolest miski.
Kodus või grupis?
“Klassikaline tantsu- ja liikumisteraapia eeldab terapeudi (või teadliku kaaslase) olemasolu,” usub Inspire Keskuse enesearengukursuste korraldaja Liina Lugus. “Seda põhjusel, et oleks keegi, kellega tantsus/liikumises kogetut arutada, kes kuulaks ära su tunded ja mõtted ning peegeldaks neid tagasi, samuti aitaks aru saada, mida üks või teine pinnale kerkinud mõte veel võiks tähendada ning annaks ehk uue vaatenurga, märgates seda, mida inimene ise (asja sees olles) kohe ei märka.” Samas on liikumine ja tants iseenesest tervendav, tantsuteraapias lihtsalt toimub loomulikule heaolutunde tõusule lisaks analüüs, kuidas saadud kogemus, kaemus ja mõtted igapäevaellu üle kanda. Küllap ongi tantsuteraapia puhul on väga olulisel kohal just kogemuse üleviimine igapäevaellu – oma iseloomu, elusündmuste, mustrite, mineviku ja muu parem mõistmine läbi tantsust saadud info. Nii mõnedki suured juhid on öelnud, et ei võta ühtegi tähtsat otsust vastu istudes, vaid joostes või kõndides, sest liikuv keha teeb ka meele ärksaks ja nii võib oma otsuseid rohkem usaldada. “Tantsuteraapia puhul on asi paljuski samas,” leiab Liina Lugus. “Inimene näeb elu ja ennast selgemini, kuna energia liigub kehas ja meeles vabalt, mis omakorda tõmbab ligi uusi loovaid mõtteid.”
Mis kasu võiks tantsuteraapiast tärgata neile, kes kursusele ei satu, kuid tahaksid asja harrastada? “Kui ei ole võtta eriväljaõppe saanud terapeuti, võiks ise muusika järgi tantsida ning saadud kogemust kirja panna või sõbraga jagada,” soovitab Lugus. “Tõsi, enamik inimesi, kes ei ole harjunud endasse vaatama, seda niisama heast peast ei oska. Individuaalseks harjutamiseks sobiks vahest paremini üks teine tantsumeetod – Viis Rütmi – mille puhul peetakse juba ainuüksi tantsu ennast sedavõrd teraapiliseks ja muutusi tekitavaks, et jutt on teisejärguline.” Viit Rütmi saab harrastada nii Tallinnas kui mitmes teises Eesti linnas, ning kui väikese grupis juhendamise läbi algus tehtud, võib igaüks endale meeldiva muusika saatel tantsida koduski. “Viies Rütmis valitseb seisukoht, et mida rohkem keskendud oma kehale ja selle kuulamisele, seda enam saab keha sisemine tarkus väljenduda ja muutused elus on automaatsed,” sõnab Liina Lugus. “Seepärast sobib Viis Rütmi individuaalseks harrastamiseks tantsuteraapiast paremini, sest seda saab tantsida kus iganes, kas või minut tualetis või koguni mõttes – füüsiliselt liikumata – näiteks koosoleku ajal, kui juhe kokku jookseb.”
Osaleja Külli Hansen: “See nädalavahetus tantsides kujunes minu jaoks oodiks armastusele. Tantsides on võimalik ennast leida ja ma arvan, et just naiste jaoks annab tants imelise võimaluse oma emotsioonide – mis vahel võivad ju üsna äärmuslikud olla! – pehmeks läbielamiseks. Sain aru, et kõik, mis mu elus toimub – mu negatiivsed või positiivsed mõtted ja teod – on mu enda valikud. Ka armastus on valik ning ma valin ikka-jälle oma südame avamise armastusele. Tants on lihtsalt parim vahend selle valiku tegemiseks. Lisaks teeb tantsimine nooreks ja ilusaks, hoiab vormis ning kasvatab sisemist õnnetunnet. Tantsiv naine on jumalanna!”
Kellele tantsu- ja liikumisteraapia sobib?
Tantsu- ja liikumisteraapia võimaldab:
* Lähem info Eestis korraldavatest tantsu- ja enesearengukursustest www.inspirekeskus.ee
tekst Kersti Hiieaas / fotod Tiit Koha
Elukiri, juuni 2009
Üks praeguse aja haigusi seisneb suuresti selles, et oleme lõpetanud liikumise. Meie kehad istuvad, kuni muutuvad kangeks, südamed on vanadest haigetsaamistest kokku tõmbunud, takistades armastuse voolamist ning meel muutub laisaks ja unustab, kuidas sirutuda kõige uue järele.
Mis võiks olla tantsust loomulikum moodus liikumiseks? Paraku takistab meid siingi terve rida piiravaid arusaamu. “Mul ei ole rütmitunnet,” “Ma olen liiga paks” või “Tantsimine ei ole minu jaoks,” kinnitame endile – ja jätame seeläbi suure osa oma keha kogemusest ja tarkusest tähelepanuta. Ometi näitab nimelt tantsuline liikumine teed sisemise arukuse juurde, õpetades kuulama, kogema ja vastu võtma seda, mis kogu aeg on olnud olemas, aga milleni me ei ole ulatunud.
Tants kui teraapia 1960.-ndatel avastasid psühhiaatria alal töötavad tantsuõpetajad, et kontakti ja sideme klientidega võib saavutada sõnadeta, läbi liikumise. Nii kasutab seeläbi sündinud tantsuteraapia liikumist isiksuse, emotsioonide ja kogemuste väljendusvahendina. “Tantsuteraapias ei ole õiget ega valet liikumist – kõik on lubatud,” julgustab iisraeli päritolu särtsakas tantsuõpetaja Michal Bardavid, kes kevade hakul viis Eestis läbi oma teise tantsukursuse*. “Ainus, mida vaja, on olla kohal ja avatud, keskendumaks siira, vahetu ja ehtsa liikumise kogemusele,” tõdeb Türgis elav Bardavid seminari avasõnades. “Sealjuures on liikumine osa meist kõigist ja tuleb igaühe seest. Taasluues keha, meele ja hinge ühtsust avab tantsuteraapia võimaluse iseenda uurimisele ja avastamisele.”
Saamaks kontakti oma füüsisega, kutsub Michal Bardavid workshop’il osalejaid üles esmalt kõiki enda kehaosasid tunnetama. Läbi liikumise pööratakse tähelepanu ükshaaval, sõrmedele, käsivartele, reitele, jalgadele, puusadele, seljale, õlgadele ja peale. Inspireeriva ja sugestiivse muusika ning aina enam süveneva lõdvestuse väel toel kaovad pinged. Seejärel saabub aeg tervitada teisi tantsijaid. Selleks esitleb igaüks end teatud tantsulise liikumise näol ning hüüab oma nime, mida teised kordavad. Õige pea näib, et kõik 15 kursuslast on ammused tuttavad. Tants ja liikumine vahelduvad tagasisidega grupis, mil püüame oma kogemust sõnadesse sättida. Kadunud on valehäbi oma olemust avada ja teistelegi näidata. Me oleme koos ja ühendatud, ning juba see avastus mõjub teraapiliselt.
Tants kui elu
“Tantsuteraapia ei seisne ainuüksi liikumises ja tantsimises, vaid neist kahest saadud kogemuse interpreteerimises,” ütleb Michal Bardavid. “Eluolukordi vaadeldakse läbi liikumise ja tantsides sünnib protsess, millele sa lisad tähenduse, olles kogetavast teadlik. Läbi liikumise saad endaga esmalt kontakti ja ühendusse. Seejärel – enda vastu õrn olles – on võimalik oma traumasid ja valu vabastada. Kui keegi sind sel teekonnal juhendab, näitab see suunda. Peamine on protsessist läbi minna.” Konkreetsete harjutuste näol tähendab see, et tantsijad katsetavad oma piire. Me tunnetame, kuidas meeldib, kui keegi lähedale satub – on see mugav või häiriv. Me proovime järgi, kui kitsas või avar on isiklik ruum, milles me liigume ning üritame öelda “ei” positiivsel viisil, kui teine selle üdini on vallutanud. Läbi tantsu saame teadlikuks sellestki, kuidas ehitame üles suhteid, millise tempoga see toimub, kas usaldada tundub loomulik ning kui klammerduvad me oleme. Ning kuidas end tunneme, kui füüsiline side lähedasega katkeb. On meis piisavalt usaldust enda ja maailma vastu, et tunda end terviklikuna ka siis, kui partner silmapiirilt kaob? Kuidas uskuda, et ma olen ka siis täiuslik ja võimas?
Üks Michal Bardavidi kursuse sihte igale osalejale – lisaks piiride avardamisele – on teadvustada ja püstitada mingi eesmärk, ning grupilt toetust saades selle poole liikuda. Kes seab ideaaliks vabanemise füüsilisest valust või haigetteinud kogemusest, kes suurema eneseväljendamisjulguse, kes lapseliku mängulisuse taasleidmise. Veel palutakse tantsijatel mõelda teguritele, mis takistavad oma eesmärgi saavutamist. “Kui te lasete lahti uskumusest, et ei suuda, otsige kehas üles koht, kus see energia on kuhjunud – näiteks on õlad kanged – ja andke see ära!” soovitab Bardavid. “Tantsides vabaneme nõnda nii negatiivsetest veendumustest kui nende tekitatud blokeeringutest kehas.”
Tants kui pühitsemine
Kuidas edasi, küsib nii mõnigi tantsu läbi enda ja maailma ilust teadlikuks saanu kosutava kursuse lõpusirgel. Kuidas kasutada kolme päeva vältel kogetut, enda (taas)leitud potentsiaali igapäevaelus? Nimelt tantsu, selle pingutusteta liikumise läbi on võimalik aduda, et arenguks ei piisa ainuüksi mõistuslikest teadmistest, kuna suur osa sisemisest arukusest ja kogemusest on peidus kehas. “Kui sulle tantsides tundus turvaline kellelegi läheneda, tee seda ka argipäevas,” soovitab Michal Bardavid. “Oma piiridest teadlikuks saanuna on võimalik neid arvestada ning kehtestada kindlal ja armastaval moel, enne kui kellegi tulek su lähedusse jõhkra sissetungina näib. On võimalik valida, milliseid hääli enda sees ja ümber kuulda ning uskuda: kas neid, mis ütlevad: “Sa ei saa nagunii hakkama” või teisi – toetavaid ja kindlust süvendavaid nagu “Ma tulen toime,” “Mind mõistetakse!” ja “Kõik on hästi juba siin ja praegu.” Peamine on anda endale armastust – ainult siis saab midagi ka teistele pakkuda, vastasel juhul sa kompenseerid ainult oma lõputut tühimikku. Hoolitse enda eest liikumise näol, ära unusta seeläbi sündivat kergust, rõõmu ja sära.”
Tantsuteraapia tähendab elu nautimist. See räägib ühendatusest ja ühenduses olemisest iseendaga läbi liikumise, aga ka avatusest ümbritsevate suhtes. Terviklik olla tähendab tunda vabadust olla mina ise, jääda endale truuks vaatamata olukordadele ja teha igapäevaselt nimelt seda, mida enim tahad. Siis ei takista tähtedeni ulatumast tõepoolest miski.
Kodus või grupis?
“Klassikaline tantsu- ja liikumisteraapia eeldab terapeudi (või teadliku kaaslase) olemasolu,” usub Inspire Keskuse enesearengukursuste korraldaja Liina Lugus. “Seda põhjusel, et oleks keegi, kellega tantsus/liikumises kogetut arutada, kes kuulaks ära su tunded ja mõtted ning peegeldaks neid tagasi, samuti aitaks aru saada, mida üks või teine pinnale kerkinud mõte veel võiks tähendada ning annaks ehk uue vaatenurga, märgates seda, mida inimene ise (asja sees olles) kohe ei märka.” Samas on liikumine ja tants iseenesest tervendav, tantsuteraapias lihtsalt toimub loomulikule heaolutunde tõusule lisaks analüüs, kuidas saadud kogemus, kaemus ja mõtted igapäevaellu üle kanda. Küllap ongi tantsuteraapia puhul on väga olulisel kohal just kogemuse üleviimine igapäevaellu – oma iseloomu, elusündmuste, mustrite, mineviku ja muu parem mõistmine läbi tantsust saadud info. Nii mõnedki suured juhid on öelnud, et ei võta ühtegi tähtsat otsust vastu istudes, vaid joostes või kõndides, sest liikuv keha teeb ka meele ärksaks ja nii võib oma otsuseid rohkem usaldada. “Tantsuteraapia puhul on asi paljuski samas,” leiab Liina Lugus. “Inimene näeb elu ja ennast selgemini, kuna energia liigub kehas ja meeles vabalt, mis omakorda tõmbab ligi uusi loovaid mõtteid.”
Mis kasu võiks tantsuteraapiast tärgata neile, kes kursusele ei satu, kuid tahaksid asja harrastada? “Kui ei ole võtta eriväljaõppe saanud terapeuti, võiks ise muusika järgi tantsida ning saadud kogemust kirja panna või sõbraga jagada,” soovitab Lugus. “Tõsi, enamik inimesi, kes ei ole harjunud endasse vaatama, seda niisama heast peast ei oska. Individuaalseks harjutamiseks sobiks vahest paremini üks teine tantsumeetod – Viis Rütmi – mille puhul peetakse juba ainuüksi tantsu ennast sedavõrd teraapiliseks ja muutusi tekitavaks, et jutt on teisejärguline.” Viit Rütmi saab harrastada nii Tallinnas kui mitmes teises Eesti linnas, ning kui väikese grupis juhendamise läbi algus tehtud, võib igaüks endale meeldiva muusika saatel tantsida koduski. “Viies Rütmis valitseb seisukoht, et mida rohkem keskendud oma kehale ja selle kuulamisele, seda enam saab keha sisemine tarkus väljenduda ja muutused elus on automaatsed,” sõnab Liina Lugus. “Seepärast sobib Viis Rütmi individuaalseks harrastamiseks tantsuteraapiast paremini, sest seda saab tantsida kus iganes, kas või minut tualetis või koguni mõttes – füüsiliselt liikumata – näiteks koosoleku ajal, kui juhe kokku jookseb.”
Osaleja Külli Hansen: “See nädalavahetus tantsides kujunes minu jaoks oodiks armastusele. Tantsides on võimalik ennast leida ja ma arvan, et just naiste jaoks annab tants imelise võimaluse oma emotsioonide – mis vahel võivad ju üsna äärmuslikud olla! – pehmeks läbielamiseks. Sain aru, et kõik, mis mu elus toimub – mu negatiivsed või positiivsed mõtted ja teod – on mu enda valikud. Ka armastus on valik ning ma valin ikka-jälle oma südame avamise armastusele. Tants on lihtsalt parim vahend selle valiku tegemiseks. Lisaks teeb tantsimine nooreks ja ilusaks, hoiab vormis ning kasvatab sisemist õnnetunnet. Tantsiv naine on jumalanna!”
Kellele tantsu- ja liikumisteraapia sobib?
- kõigile, kes kogevad emotsionaalseid probleeme, muretsevad eluraskuste pärast või on konfliktiolukorras;
- neile, kes soovivad parandada suhtlemisoskusi, end avastada ja paremini mõista;
- neile, kelle jaoks on ülevoolavate tunnete ja kogemuste väljendamine ainult sõnades liiga keeruline või mittepiisav;
- neile, kes väldivad tundeid või kelle elus on pidev segadus seoses sõnakasutuse ja enda mõistetavaks tegemisega;
- neile, kellel on mingi füüsiline liikumistakistus või lihtsalt kehapinged ja -blokeeringud. neile, kelle probleemid on seotud kehaimidžiga, kes muretsevad oma välimuse ja kehavormide pärast;
- neile, kel on probleeme füüsilise kontakti ja usaldusega;
- neile, kelle elus kogetud trauma või üleelamine takistab isikliku jõu ja piiride kogemist ja kehtestamist;
- neile, kes on parajasti tugevas stressiolukorras, mis on põhjustatud leina, kaotuse, suurte muutuste vms poolt;
- neile, kes ei ole mingit oma eluprobleemi pika aja jooksul lahendada suutnud või kes tunnevad üleüldist rahulolematust, et asjalood iseenda, pere või suhetega “ei ole nii nagu peab”.
Tantsu- ja liikumisteraapia võimaldab:
- saavutada suuremat teadlikkust iseendast, paremat enesehinnangut ja sisemist vabadust;
- tunnetada mõtete, tunnete ja tegutsemise seost;
- leida ja kinnistada uusi käitumismustreid;
- väljendada ja hakkama saada ülevoolavate tunnete ja mõtetega;
- parandada suhtlemisoskust;
- ligi pääseda oma sisemistele jõuvarudele läbi loovuse ja mängulisuse;
- testida enda mõju teistele;
- tunnetada oma sisemaailma ja seost ning mõju välismaailmale;
- tekitada füüsilisi, emotsionaalseid ja käitumuslikke muutusi;
- luua usaldust suhetes;
- käsitleda tundeid, mis takistavad uue õppimist ja vastu võtmist;
- parandada vastasmõju ümbritseva keskkonna ja inimestega.
* Lähem info Eestis korraldavatest tantsu- ja enesearengukursustest www.inspirekeskus.ee