Säilita rahu ja ela edasi
tekst Kersti Hiieaas, Elukiri aprill 2009
“Kui tegelikkus põrkab vastu lennukaid lootusi, ei ole midagi lihtsamat paanikasse sattumisest,” teab Briti hingamisterapeut ja motivatsiooniõpetaja David Parker. “Me kipume ennemini üle reageerima kui kohanema.”
Siin peagi oma järjekordset kaassõltuvusseminari* läbi viiv David Parker leiab, et kuigi hirmu- ja võitlusajad ei ole Eestile võõrad, on viimase 15 aasta õitseng toonud seotuse muu maailmaga ja nüüd tuleb rinda pista globaalse majanduse lainetava olemusega. Niisiis võtavad reaalsuse saabudes võimust meie loomulikud, hirmul baseeruvad kaitsemehhanismid. Mida teha? Kuidas toime tulla? Üleüldine krediidikriis mõjutab igaüht analüüsima oma elustiili, pühenduvust, ootusi ja ambitsioone.
Vähe raha, palju võlgu
“Eelnenud majandustõusu aastatel on pangad käitunud nagu narkodiilerid,” leiab David Parker. “Võta pisut kohe! Kui tahad suurendada oma krediitkaardilimiiti, ainult küsi! Kõik oli nii lihtne.” Parker, kes peab sõltuvuslike kalduvuste põhjuseid samadeks, olgu tegu liigses kinnistumises alkoholi, suhete, töö, mammona või lugematute muude nüansside külge, laiendab sõltuvuskäitumise äratundmise ja sellest vabanemise olulisust ka praeguse ajahetke problemaatikat käsitledes. Nimelt suhe rahaga on üks valupunktidest, mis majandussurutise tingimustes meist igaühes aina enam esile kerkib. Eelnenud pilvitul perioodil harjus nii mõnigi üle tarbima. Iseäranis kergekäeliselt kippusid kulutama need, kel raskusi siin ja praegu õnnelik olemisega. “On ju nii hõlbus saada lohutust asjade ostmisest nüüd ja kohe, leidmaks leevendust südamevalule või viimaks mõtteid mujale,” teab Parker. “Selline alateadlik põgenemis- ja eitamismäng toimib kõigi puhul, kes on “allergilised reaalsusele.”
Nõnda on meiegi moodsas ühiskonnas süvenenud kaassõltuvuse vorm, millest seni kuigi palju ei räägitud – nimelt sõltuvus võlgadest, mis omakord sunnib (üle)tööd tegema või vähemalt tööl käima. “Vihates tööd, mida sa teed, leiad põhjuse krooniliseks raha kulutamiseks eneselohutuslikul eesmärgil – see oleks nagu autasu jätkuva tagantsundimise eest,” märgib David Parker. “Kui arvad, et sinu laenukoormus on liiga suur, võid olla kindel, et kellelgi lähikonnast on see veel suurem. Kuid tasudes igakuiselt vaid miinimumsumma oma krediitkaardivõlgade katteks, ei tähenda see pikaajalises perspektiivis midagi enamat kui veelgi sügavamale auku vajumist. Probleem on üldisem, kui välja paistab.”
Aitab küll!
“Inimesed, kes kõike kontrollivad, on igavad ja kurvad,” võisime senisele priiskamisele ehk õigustuseks tuua. Ent kuidas toime tulla kroonilise kurbusega, mis kaasneb tähtaegade ja kohustusega maksta raha, mida pole olemas? “Selleks, et terveneda ja vabaneda, on esmalt vaja millestki loobuda või lahti lasta,” soovitab David Parker. “Iga kord, kui sa midagi ostad, mõtle: kas sa vajad seda või tahad seda? Vajadustel ja soovidel on vahe.”
Suhtumise muutmine “ma ei suuda”-mõtteviisilt “ma suudan” sisendusele on äärmiselt puhastav.” Elamine krediitkaartide ja liisinguteta võib tunduda esmapilgul mitteotstarbeka moodusena oma finantse juhtida, kuid sama ebaotstarbekas on elada pidevates võlgades. “Loobudes paljus sõna ”jah” kasutamisest ja asendades selle sõnaga ”ei” või ”aitab küll,” on samm, mida enamik meist võiks rakendada ilma liiga kõrget hinda maksmata,” soovitab David Parker. Mida vähem koguda koju tarbetuid asju, mis pärast jalus vedelevad, seda kergem on elamist korras hoida. Sama kehtib keha ja hinge kohta – mida kiiremini endast puhastada kogunenud stress ja oma aja ära elanud käitumismustrid, seda tervemad ja elujõulisemad me oleme. Madalseisuaegadel kipume kergesti otsustama, et elu on vaid seeria raisatud võimalusi, läbikukkunud suhteid ja lõksusolemist. “Aga tunne ei ole veel fakt ning fakt omakorda on see, et midagi ei ole raisatud, vaid kõik on väärtuslik,” sõnab David Parker. “Kõik, mis on toimunud, sisaldab õppetundi – isegi tumedatest hetkedest, mil sa mõtlesid, et seda ma küll üle ei ela, kujuneb elukogemuse väärtuslik pärisosa. Minevikku tasuks vaadata kui oleviku selgroogu, mis toetab tänaste otsuste langetamist.”
Tervemate mõttemallide poole
“Selgitage välja, mida te oma ellu ei enam vaja,” toob David Parker välja uutmoodi tegutsemise alguse. “Mõelge, mille jätkamine ei teeni teid enam? Selleks võib olla muuhulgas ka teiste elu elamine ja nende valu tervendamise võtmine oma vastutuseks, aga ka tunnete matmine toidu, alkoholi või šoppamise alla.” Paljud meist kardavad, et muutumiseks ei jätku enesedistsipliini, aga ometi tasuks teadvustada, et on hullumeelne teha samu tegevusi ja mõelda vanu mõttemalle aina uuesti, samal ajal oodates erinevat tulemust. “Otsustades neist ebareaalsetest uskumustest – mis kahjuks määravad meie tegelikkust – lahti lasta, on tulemuseks naudinguid ja lisaväärtusi pakkuv elu, mis põhineb usalduses elamisel,” teab Parker.
“Säilita rahu ja ela edasi,” kõlab Teise Maailmasõja päevilt pärinev Briti lahinguhüüd, mida kasutati riigi vabastamiseks paanika pealetungist. “See tähendab, et valu on vältimatu, kuid piin ei ole kohustuslik,” saadab Briti huumor ja ellujäämisvaim David Parkeri poolt õpetatavat igal sammul. Meil kõigil on valikuvõimalusi, kuidas praegusest välja tulla. Sealjuures ei tohi kaotada lusti ja rõõmu, toetades nii iseend, kui neid, kel läheb kehvasti. Olulise tähtsusega on saavutada terve tasakaal töö ja isikliku elu vahel, sest enese identifitseerimine oma positsiooni ja formaalsete rollide kaudu on väga kerge tekkima. “Keskendugem lahendustele, enesejõustamisele, küllusele ja võimalustele,” soovitab Parker. “Süngusse laskuda ei ole vaja. Lihtsalt kontsentreeruge, ärge paanitsege, säilitage rahu ja elage edasi! Rakendades oma suhtumistes tänulikkust, alandlikkust ning siin ja praegu elamist, õnnestub loovida oskuslikult läbi ka praegusest ajast.”
___________________________
* Lähem info juunis toimuvast enesearengukursusest www.inspirekeskus.ee
tekst Kersti Hiieaas, Elukiri aprill 2009
“Kui tegelikkus põrkab vastu lennukaid lootusi, ei ole midagi lihtsamat paanikasse sattumisest,” teab Briti hingamisterapeut ja motivatsiooniõpetaja David Parker. “Me kipume ennemini üle reageerima kui kohanema.”
Siin peagi oma järjekordset kaassõltuvusseminari* läbi viiv David Parker leiab, et kuigi hirmu- ja võitlusajad ei ole Eestile võõrad, on viimase 15 aasta õitseng toonud seotuse muu maailmaga ja nüüd tuleb rinda pista globaalse majanduse lainetava olemusega. Niisiis võtavad reaalsuse saabudes võimust meie loomulikud, hirmul baseeruvad kaitsemehhanismid. Mida teha? Kuidas toime tulla? Üleüldine krediidikriis mõjutab igaüht analüüsima oma elustiili, pühenduvust, ootusi ja ambitsioone.
Vähe raha, palju võlgu
“Eelnenud majandustõusu aastatel on pangad käitunud nagu narkodiilerid,” leiab David Parker. “Võta pisut kohe! Kui tahad suurendada oma krediitkaardilimiiti, ainult küsi! Kõik oli nii lihtne.” Parker, kes peab sõltuvuslike kalduvuste põhjuseid samadeks, olgu tegu liigses kinnistumises alkoholi, suhete, töö, mammona või lugematute muude nüansside külge, laiendab sõltuvuskäitumise äratundmise ja sellest vabanemise olulisust ka praeguse ajahetke problemaatikat käsitledes. Nimelt suhe rahaga on üks valupunktidest, mis majandussurutise tingimustes meist igaühes aina enam esile kerkib. Eelnenud pilvitul perioodil harjus nii mõnigi üle tarbima. Iseäranis kergekäeliselt kippusid kulutama need, kel raskusi siin ja praegu õnnelik olemisega. “On ju nii hõlbus saada lohutust asjade ostmisest nüüd ja kohe, leidmaks leevendust südamevalule või viimaks mõtteid mujale,” teab Parker. “Selline alateadlik põgenemis- ja eitamismäng toimib kõigi puhul, kes on “allergilised reaalsusele.”
Nõnda on meiegi moodsas ühiskonnas süvenenud kaassõltuvuse vorm, millest seni kuigi palju ei räägitud – nimelt sõltuvus võlgadest, mis omakord sunnib (üle)tööd tegema või vähemalt tööl käima. “Vihates tööd, mida sa teed, leiad põhjuse krooniliseks raha kulutamiseks eneselohutuslikul eesmärgil – see oleks nagu autasu jätkuva tagantsundimise eest,” märgib David Parker. “Kui arvad, et sinu laenukoormus on liiga suur, võid olla kindel, et kellelgi lähikonnast on see veel suurem. Kuid tasudes igakuiselt vaid miinimumsumma oma krediitkaardivõlgade katteks, ei tähenda see pikaajalises perspektiivis midagi enamat kui veelgi sügavamale auku vajumist. Probleem on üldisem, kui välja paistab.”
Aitab küll!
“Inimesed, kes kõike kontrollivad, on igavad ja kurvad,” võisime senisele priiskamisele ehk õigustuseks tuua. Ent kuidas toime tulla kroonilise kurbusega, mis kaasneb tähtaegade ja kohustusega maksta raha, mida pole olemas? “Selleks, et terveneda ja vabaneda, on esmalt vaja millestki loobuda või lahti lasta,” soovitab David Parker. “Iga kord, kui sa midagi ostad, mõtle: kas sa vajad seda või tahad seda? Vajadustel ja soovidel on vahe.”
Suhtumise muutmine “ma ei suuda”-mõtteviisilt “ma suudan” sisendusele on äärmiselt puhastav.” Elamine krediitkaartide ja liisinguteta võib tunduda esmapilgul mitteotstarbeka moodusena oma finantse juhtida, kuid sama ebaotstarbekas on elada pidevates võlgades. “Loobudes paljus sõna ”jah” kasutamisest ja asendades selle sõnaga ”ei” või ”aitab küll,” on samm, mida enamik meist võiks rakendada ilma liiga kõrget hinda maksmata,” soovitab David Parker. Mida vähem koguda koju tarbetuid asju, mis pärast jalus vedelevad, seda kergem on elamist korras hoida. Sama kehtib keha ja hinge kohta – mida kiiremini endast puhastada kogunenud stress ja oma aja ära elanud käitumismustrid, seda tervemad ja elujõulisemad me oleme. Madalseisuaegadel kipume kergesti otsustama, et elu on vaid seeria raisatud võimalusi, läbikukkunud suhteid ja lõksusolemist. “Aga tunne ei ole veel fakt ning fakt omakorda on see, et midagi ei ole raisatud, vaid kõik on väärtuslik,” sõnab David Parker. “Kõik, mis on toimunud, sisaldab õppetundi – isegi tumedatest hetkedest, mil sa mõtlesid, et seda ma küll üle ei ela, kujuneb elukogemuse väärtuslik pärisosa. Minevikku tasuks vaadata kui oleviku selgroogu, mis toetab tänaste otsuste langetamist.”
Tervemate mõttemallide poole
“Selgitage välja, mida te oma ellu ei enam vaja,” toob David Parker välja uutmoodi tegutsemise alguse. “Mõelge, mille jätkamine ei teeni teid enam? Selleks võib olla muuhulgas ka teiste elu elamine ja nende valu tervendamise võtmine oma vastutuseks, aga ka tunnete matmine toidu, alkoholi või šoppamise alla.” Paljud meist kardavad, et muutumiseks ei jätku enesedistsipliini, aga ometi tasuks teadvustada, et on hullumeelne teha samu tegevusi ja mõelda vanu mõttemalle aina uuesti, samal ajal oodates erinevat tulemust. “Otsustades neist ebareaalsetest uskumustest – mis kahjuks määravad meie tegelikkust – lahti lasta, on tulemuseks naudinguid ja lisaväärtusi pakkuv elu, mis põhineb usalduses elamisel,” teab Parker.
“Säilita rahu ja ela edasi,” kõlab Teise Maailmasõja päevilt pärinev Briti lahinguhüüd, mida kasutati riigi vabastamiseks paanika pealetungist. “See tähendab, et valu on vältimatu, kuid piin ei ole kohustuslik,” saadab Briti huumor ja ellujäämisvaim David Parkeri poolt õpetatavat igal sammul. Meil kõigil on valikuvõimalusi, kuidas praegusest välja tulla. Sealjuures ei tohi kaotada lusti ja rõõmu, toetades nii iseend, kui neid, kel läheb kehvasti. Olulise tähtsusega on saavutada terve tasakaal töö ja isikliku elu vahel, sest enese identifitseerimine oma positsiooni ja formaalsete rollide kaudu on väga kerge tekkima. “Keskendugem lahendustele, enesejõustamisele, küllusele ja võimalustele,” soovitab Parker. “Süngusse laskuda ei ole vaja. Lihtsalt kontsentreeruge, ärge paanitsege, säilitage rahu ja elage edasi! Rakendades oma suhtumistes tänulikkust, alandlikkust ning siin ja praegu elamist, õnnestub loovida oskuslikult läbi ka praegusest ajast.”
___________________________
* Lähem info juunis toimuvast enesearengukursusest www.inspirekeskus.ee
