ArvamusedJohan Ekenbergi kursus oktoobris 2007
Nii muljetasid peale Johani kursust sellest osavõtjad: Sellel kursusel toimus meiega midagi sellist, millest me enam ei julgenud unistada... Me oleme olnud 30 aastat koos ja abielus. Lähedus on olnud kadunud... Esimest korda kogu selle aja jooksul sain ma vaadata ome mehe silmadesse! Seal peegeldus kogu maailm, meie armastus, mida ma kunagi sellisena ei ole tundnud! Kõik on muutunud, seda ei ole võimalik sõnadesse panna. Tänutundes, K ja H _ _ _ Kuigi ma tavaliselt ei kipu oma vaimustust tagasisidena kirjalikult jagama, pigem räägin edasi kodustele ja sõbrannadele-sõpradele. Kuid seekord teen teisiti. Mul oli peale kursust tunne nagu oleks lahkunud väga kallitest inimestest või oleks midagi väga head elust kaotanud. Selline igatsus ja kurbus läbisegi. Ja siis ma mõtlesin, et mida see tähendab. Loomulikult läksid osad inimesed väga südamesse, aga see kurbus ei olnud sellest. Sain aru, et kurbus tuli sellest et mul oli kursusel VÄGA HEA olla. Ma olin elus, olin see kes ma tegelikult olen. Ma ei seadnud endale piire, ja veel enam, tegin avastusi ja proovisin uut moodi toimida. Nautisin kogu nädalavahetust ja kõiki kontakte, ma ei otsustanud ette ära kas järgnevalt toimuv mulle meeldib või mitte. Ma usaldasin elu ja seda et elu toob mulle head. Üllatus, tõigi :) Kursusel valitsev õhkkond andis julguse olla tõeline, ning rahulolu ja rõõm sellest oli super. Isegi kontakt, mis ajaliselt kestis võib olla vaevu 5 min, võis jätta sügava mulje. Nii hea on seda kõike meenutada. Eile rääkisin oma sõbrannale edasi kursusel õpitu ja kogetu, ning meil sündis ühistööna mitmeid ideid, kuidas oma elus edasi liikuda. Kui kohvikust lahkusime, tundus elu palju kergem ja ilusam, kuigi meid ootavad ees väga rasked valikud ja otsused. Kuid see ei hirmuta meid enam. Teiselt sõbrannalt ja tema mehelt sain lubaduse osa võtta Johani järgmisest kursusest. Ma soovin, et inimesed kellest ma hoolin, kogeksid sama palju rõõmu ja rahulolu, kui mina sel nädalavahetusel tundsin. Tänan Sind, Liina veelkord suurepärase korralduse, sinu isiksuse sära eest. Tänusõnad Johanile oskuse eest olla igakord uus ja huvitav, luua õhkkonda, kus muutused saavad sündida ning väga hästi grupivajadusi tunnetada. Ilusat sügist, Ü _ _ _ Ei kavatsenud jagada kuid Ülle kiri andis tõuke. Jutt lühike aga emotsioon võimas. Sellisena nagu te mind/meid Aigariga seal kursusel nägite pole me olnud juba 5 aastat. Ma ei julgenud uskuda , et sellist energiat ja tunnet veel kunagi tunda suudan. See oli fantastiline nooruse tagasitulek!!!! Nii see on ja nii see jääb!!! E ja A _ _ _ Kursusest on möödas juba neli päeva aga hetkel tunnen, et iga meloodia või rütm puudutab mind ja keha hakkab elama. Ma ei ole lapsepõlvest saadik tajunud sellist sidet muusikaga ja tundeid mida see minus tekitab. Muusika on elanud minus alati aga ma ei ole saanud temaga sellist kontakti nagu nüüd. Kõiki neid tundeid ei saa ainult endale hoida lihtsalt seetõttu, et ei mahuks ära ja jagan seda vapustavat kogemust kõigiga kes on valmis vastu võtma. Lahkuminek kaaslastest oli liigutav ja kurb, sest selgus, et nii palju jäi küsimata nii palju endast rääkimata -avamata. Aga ma ei oota ainult elult uusi võimalusi, pigem olen ise nende autor ja produtsent. Tänan südamest kõiki andmast ja vastu võtmast! Armastusega, A _ _ _ Ma olen väga liigutatud sellest nädalavahetusest. Tegelen enda arendamisega pidevalt, käies erinevatel kursustel, lugedes raamatuid ja selle aasta algusest alustasin õpinguid Jure Biechonski Hüpnoteraapia koolis. Samas võin kinnitada, et ükski siiani kogetu, ei ole mind nii palju jalgadega maa peale toonud, kui Johani kursus. Sain aru, kuidas ma käin elus ringi nagu "Siil udus". Arvasin, et oskan elada siin ja praegu hetkes, aga kahjuks läbikogetu näitas mulle teist. Visklen praeguses hetkes pidevalt, kas olevikku või tulevikku. Mind kontrollivad mälestused või ootused. Alles nüüd kogen õrnalt ja ettevaatlikult oma sisemist maailma ja elu enda ümber. Olen väga tänulik Johani poolt pakutud raputuse üle ja soovin osakest läbi elatust teistele edasi anda. Ette tänades ja jõudu analoogsete ettevõtmiste organiseerimisel. Teed tänuväärset tööd ja ma olen Sulle selle eest väga tänulik. Päikest südamesse, A _ _ _ Üks väike mõtisklus, ebatavaline.. Teen siin kontoris oma tööd ja järsku selline jõnks kehas, et…, et kas ma olin kursusel alati kohal just siin ja praegu. Või piiras mind mõni hirm, hirm jääda mõistmatuks või eemalduda normaalsusest või hoopis keegi minu sees ütles sõna väljakutse. Miski muigab, miski häbeneb minus kuid siiski- head kaaslased;“ Mis juhtunuks kui viimasel päeval, peale hommikusööki, istunuks ma toolile täiesti paljalt, ei hilpugi seljas. No olgu, ainsaks kehakatteks vahest ehk kikilips kaelas või kui tõesti istunukski seal toolil täiesti paljalt või kikilipsuga kaelas, kas ma suutnuks siis, olla kohal siin ja praegu, ilma, et riieteta olek mind ennast häiriks?“ Palju päikest, palju siirust! J _ _ _ Johani kursuse järelkajast niipalju, et algul tundus, et olen taolisi harjutusi juba teinud ja mis seal ikka uut saab juhtuda. Aga lahkusin täiesti segaduses iseendast, ta tõi välja minus varjatud allasurutud külgi. Sul on õigus, et siin ei olnud osa ainult Johanil ja minul , vaid kõigil, kes seal osalesid. Armastustunne saadab mind siiani ja esimesel päeval pärast kursust oli mul tohutult palju energiat, ikka seda kolmandat. Liina suur aitäh sulle, et oled sellise tee valinud. T _ _ _ Oli tõeliselt , kuid lõbuküllane nädalavahetus. Töötades iseendaga sai palju toimetatud ka teiste inimestega. Kuigi osalejad oli väga erineva tausta, kogemuste ja ´ettevalmistusega´, kujunes tõhusalt toimiv sünergia. Olles nõustajana kõik tehnikad ja meditatsioonid varem läbinud, tundus, et tegevus oleks võinud intensiivsem olla, (ja koolitus võiks toimuda erinevatele tasemetele). Kuid tulemus oli üllatavalt kalibreeriv. Terve esmaspäev kujunes vastsündinuna pühituse energias, ning jalutuskäik Pirital salvestas uued mustrid/joondumised, muutes nad kättesaadavaks ka edaspidi. Samas imetlen Su sisetunnet seminaride kujundamisel, eelolevad rütmide tantsud ja Davidi kaasõltuvuse-teema toetavad toimunut! Rõõmsate kohtumisteni! Namaste, H _ _ _ Tegelikult mõtlesin, kas suudan kõike seda kirja panna, mis minuga kursustel viimasel päeval juhtus ja missuguseks minu elu nüüd on kujunenud, aga proovin… Viimasel päeval (pühapäeval) oli meil võimalus kogeda tantra energiaid. Mina olin küll otsustanud silmast-silma hingamise kasuks, aga mu partner, keda tean vaid paarilt eelmiselt kursuselt, suutis mind ümber veenda (aitäh Sulle, armas!!) Ja siis alustasime “harjutust”. See algas silmast-silma hingamisega, edasi imeõrnad puudutused ja kasutasime veel mõnda Johani poolt ettenäidatud energiavahetustehnikat kuni ühel hetkel kadus täielikult minu reaalsustaju ning uppusin oma partneri põhjatutesse hingesügavustesse. Sellist kogemust on tõesti raske sõnades edasi anda, aga sellega kaasnes tunne, et tead seda inimest juba sajandeid. Tunne, et minu hing on tema hinge ees täiesti alasti, ilma hirmude ja valehäbita, ilma ootuste ja tingimusteta ja muidugi kõikehõlmav armastusetunne. Nii võimast lähedus- ja armastusetunnet pole ma tõesti varem kogenud!! See on lihtsalt müstiline, kui ilus on inimese hing, kui seda nii lähedalt näha!! Sellest kogemusest toibudes ja maailma uuesti märgates, olid värvid mu ümber palju kirkamad ja kõik inimesed niiiii armsad ja head. Oleksin nagu pikalt kosmosereisilt naasnud ja vaatasin maailma nagu oleksin unustanud, kuidas see välja näeb. Muidugi selliste energiate kogemine tekitas kehas korraliku segaduse, sest vahelduvad külma-, kuuma- ja minestamisetunded olid esialgu üsna ehmatavad. Toibumine võttis ikka tunde ja lõplik tasakaalustumine 3 päeva. Kuid nüüd on minuga täiesti kummalised lood… Minu sees on täielik rahu, ei mingeid hirme, ei mingeid üleliigseid mõtteid. Taban kohe, kui vana mõttemuster sisse jookseb, püüan ta kinni ja lasen tal lihtsalt minna. Ja veel, ma tean asju, mida ma ei peaks teadma ja ma ei saa aru, kust need minu sisse tulevad, aga ma lihtsalt tean ja see on kummaline tunne. Olen aidanud juba nii mitmel inimesel oma küsimustele vastused leida, sest ma lihtsalt näen nende inimeste sisse. Kuidas on see võimalik???!!! Ma täna küsisin endalt mitu korda, kust see tuleb??? Ja ma tean veel palju igasuguseid vastuseid, millest mul enne aimugi ei olnud. Olen tõeliselt imestunud, aga seejuures tõelise rahu-, usalduse ja tasakaalutundes. Kas teate, mis on armumise ja armastuse vahe?? Selline armumine, kui tunned kõhus liblikaid? See tunne näitab meile, et koos armastustundega oleme oma alateadvuse sügavustest välja tõmmanud ka kõik oma hirmud, mis panevadki meid kummaliselt käituma, armukadetsema, mitte usaldama, valuliselt igatsema, ootama. Tõeline armastus meie sees väljendub täiesti rahuliku tundena, usalduses ja hirmudeta. See on uskumatult ilus tunne!! Soovin teile kõigile seda kogemust, see on seda väärt, tõesti! Ja see on tõeliselt olemas !! Armastusega, A _ _ _ ... eelmises kirjas ütlesin, et mind on tabanud tõeline kursustel käimise hoog. :) Aga kui nüüd järele mõelda, on see hoopis hoog endas aina uut avastada. Üksi võib ju kodus eneses otsida küll, igapäevases elus võib end jälgida ja tunnetada, aga see, mis erinevaid harjutusi tehes esile kerkib ja millest seeläbi endas teadlikuks saad, on teekonda kiirendav. Johani abil on minu suurimateks avastusteks olnud enese ja teiste usaldamine ning iga inimese hämmastav ilu ja vahetus, kui ta on eneselt maski võtnud või laseb selle taha vaadata. Rääkimata sellest ilust ja armastusest, mille enese seest leiad kui iseendale tõeliselt otsa vaadata julged :) Sügav tänu nii Johanile kui ka Sulle, Liina! K _ _ _ Mu põhjalikum tagasiside on veel tulemas. Praegu aga ütlen aitähh kõigile, kes mind aitasid. Minu hetkemeeleolu väljendab üks kursusel korduvalt kõlanud laul, mille sõnad ma vabas vormis ära tõlkisin: Kuldsed väljad Esitaja: Eva Cassidy Meenuta mind, kui läänetuul sahistab Viljapõldude vahel Meenuta päikesele ja taevale, Kuidas nad vaatasid kadedalt pealt Kui me kuldsetel väljadel kõndisime Sa vaatasid mind hetkeks armastusega Viljapõldude vahel Mu käte vahele langedes, vallandusid Su juuksed Kuldsete väljade vahel Kas jääd Sa minuga, kas saad minu armsamaks? Viljapõldude vahel Meenuta päikesele ja taevale, kuidas nad vaatasid kadedalt pealt Kui me kuldsetel väljadel kõndisime Ma pole andnud kunagi kergeid lubadusi Ja mõnesid neist olen ka murdnud Aga ma vannun oma järelejäänud päevade nimel Kord veel kõnnime kuldsetel väljadel Need kaunid suvepäevad on jäänud aastate taha Viljapõldude vahel Näen lapsi jooksmas päikeseloojangus Ja Sind lebamas kuldsetel väljadel Meenuta mind, kui läänetuul sahistab Viljapõldude vahel Meenuta päikesele ja taevale, kuidas nad vaatasid kadedalt pealt Kui me kuldsetel väljadel kõndisime Selle laulu originaalesitust saab kuulata siit: http://www.youtube.com/watch?v=L3YVil3Ajjs Valgust ja rõõmu teile kõigile, A _ _ _ Täna tekkis vajadus endas öelda, maailm on imeline! Kuulates A saadetud laulu! Imetore, et oli võimalus võtta osa Liina korraldatud Johani kursustest, mis oli täidetud armastust täis inimestega. Ei pidanud vajalikuks Endas olevaid tundeid välja öelda, kellel siis neis sealt lahkudes ei olnud! Tegelikud avastused tekivad pinnale iga järgnevas päevas ja iga teadmine on tugevam, kui eelmine! See kogemus, mis sai tunda Johani läbi, muudab nüüd iga hetke! On päevi, millal õppetunnid, mida õpime on rasked! Need inimesed, kes Johanilt õppima ja õpetama tulid soovivad kõik luua Endid armastuseks ja seda on kogeda kõik järgnevad päevad! Liina edasi saadetud sõnumid tulevad just siis, kui on mingi päeva raskem õppetund seljataga ja kirja lugedes tuleb jälle meelde, et Inimesed on siin ainult selleks, et armastuse loomist õppida. Ja siis tulevad need silmad meelde, kellele sai midagi ilusat seal seminaril öeldud! Olid ju need Enda silmad, mis Enda Südames nüüd kirju lugedes tagasi peegeldavad, kahekordselt! Ja see tänane laul A-lt tõi tagasi hetkeks armastuse tunde, mis sai seal kogetud ja toob välja uued tunded! Peab edasi minema, ei tohi tunnetesse kinni jääda, aga nii hea on Liina saadetud kirju lugeda ja tore oleks, kui see jääkski kestma!!! Päikest ja armastust, A _ _ _ Mõtlesin kaua, liigagi kaua, et vastata ja tänada Johani, sind Liina, teie armasid abilisi ja kõiki kalleid inimesi, kursusekaaslasi. See tunne mida kogesin oli võimas, sõnuseletamatu. Siiani arvasin, et mul on olnud üks armastus, tegelikult kaks aga meie ühise harjutuse ajal avastasin, et kõik inimesed kes minule midagi on tähendanud (vanemad, lapsed, tuttavad) on mulle armsad ja nende armastus tuli minu juurde tagasi sinna ruumi ja mina polnud ju ainuke seal ruumis - meid oli palju! Kõigil olid oma kallid inimesed. Seal kinni seotud silmadega tundsin saalis olijate kõigi kallite inimeste armastust, see oli selline suur tunne mis murdis kõik köidikud, sain lahti hirmudest mis olid nähtamatud "Hiina müüridena" minu enda peas. Nägin või tundsin ka pisaraid. Kui küsitakse, kas kivi nutab, siis võin julgelt väita, et nutab ja oi kui valusaid pisaraid, mis tulevad südamest. Neid kivisid ja kaljusid oli palju kel pisar silmanurgas helkis. Minul lausa voolas! Praegusel kiirel ajal ei osata elada säästlikult. Töö ja kodu oravarattas annad endast kõik energia tööl välja ja oled õhtuks tühjaks pigistatud, et lähedaste jaoks ei jätku midagi, aega, energiat. Avastasin võimaluse enda uuesti laadimiseks. Naerata kellegile, ütle midagi positiivset ja see soe pilk või sõna mis sa saad võta avatult vastu. Energilise ja õnelikuna olen nüüd märganud palju rohkem väsinud ja tülpinud," katkiseid" inimesi. Olen võimaluste piires neid toetanud, ergutanud. Kui olen rääkinud sellest kursusest siis nii mõnedki on öelnud,et vot seda oleks temalegi vaja . Päikest südamesse,soojust silmadesse ja kalli kõigile kes seda loevad. Tänud veelkord! A _ _ _ Tere, kallis Liina ja teised head inimesed! Mulle tundub, et ma pean oma tagasisidemed ikkagi kasvõi mingite seosetute juppidena eetrisse paiskama, muidu jäävadki veel teil nägemata. Olen kursusejärgselt iga päev mingi tunde kirjeldamist tähtede tippimise teel arvutisse alustanud ja siis Juhan Liivi kombe kohaselt järgmisel päeval ära kustutanud. Sest mida kaugemaks jääb "Johani aeg", seda enam sõidab igapäevaelu oma täispaketiga üle minu hinge nagu maastur üle värskeltrehitsetud lillepeenra ja paljud tunded muutuvad ning teisenevad, vaatamata sellele, et sisemine kompass nagu teaks kuhu poole ennast kallutada. Esimestel õhtutel oli mul kirjutades äärmiselt kurb olla. Pisarad lendasid suures kaares klaviatuurile ja ekraanilt ei näinud midagi. Oli kahju kõigest ja kõigist lahkuda. Sihuke tunne oli, nagu keegi hea inimene oleks surnud, sest siis ju ikka nutetakse ja haletsetakse iseennast ja on väga-väga kahju, et midagi jäi selle inimesega koos tegemata või rääkimata. Kursuse lõppedes ei tahtnud ma kuidagi veel oma tavalisse maailma tagasi minna. Jalutasin veelkord mere äärde ja korjasin maast ühe kivikese mida oli hea peos hoida. Midagi, mis peale sõnade tõendaks seda, et ma olen kunagi kuldsetel väljadel jalutanud ja annaks jõudu sellesse uskuda. Täna mul keset päeva laksas täiega kuklasse, et mis tunne mul preagu on. Kunagi olen kooriga laulnud ühte Rudolf Tobiase piiblitekstilist (psalm 42) laulu, kus olid sellised sõnad: Otsekui hirv kisendab veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele... Ma ei pea ennast kristlaseks (kuigi vanaema mu titena ära ristis). Ja mind ei haagi kuidagi kirikutes kõlavad käskivad-manitsevad mõistukõned ja sunniviisiline kohustus uskuda kunagi kellegi poolt kogetut. Kellegi teise kogemus ei ole minu jaoks elav, niisamuti nagu telekast pakutav pildirida ei ole minu elu. Samuti on mul siiani väga raske aru saada, missuguse kristliku armastusega südames meie esivanemaid muinasajal maha notiti. Samas mulle tohutul meeldib kristlaste loodud muusika, kunst ja arhitektuur ning arvatavasti ka kristluse sügavam sisu ehk siis varakristlus, mis sajanditepikkuses moonutustegevuses kahjuks kaduma on läinud. Ma mõistan inimesi, kes midagi usuvad ja loodan, et nad kunagi näevad ja kogevad ka seda, millesse nad usuvad. Et nad ei pea piirduma ainult usuga sellesse, millega nende ajusid puuderdatud on. Ma tunnen praegu kõike seda jumalaga seotud olevat eriti kontrastses võtmes just tänu Johani koolitusel kogetule. Koolituse alguses viskasin nalja, et pühapäeva õhtul kell 5 kohtun Jumalaga, sest nii oli kursuse pealkirjas mõista antud. See on nii kummaline, et juba esimesel õhtul kogesin ma müstilist aimdust, et mingi Püha Vägi hõljub mu läheduses ja mind on kuulda võetud. Iga järgnev harjutus sel nädalavahetusel viis mind sellele sammhaaval lähemale. Mida rohkem ma enda sisse julgesin vaadata ja endast lasta välja paista, seda suuremad tükid mingist tohutust betoonmüürist hakkasid eest lendama ja lõpuks aeg peatus ja ma olin Tema ees. Mu hing niutsus rõõmust nagu kutsikas. Need silmad ja tohutult turvaline ning soe tunne ei lähe mul iialgi meelest. Praegu ma tunnen, et ma ei vaja enam ühtegi piibli ega muu pühakirja ümberjutustajat oma ellu, sest ma ise olen Elavat Jumalat näinud ja tundnud seda piiritut headusekera, mille järgi mu hing nüüd jätkuvalt kisendab. Ja kui kursusele järgneva nädala jooksul ei olnud mul aega või oskust teda näha, sest enamus hetki, mis kuulusid nähtavast maailmast eemalolekule, olid sisustatud vesistamisega, siis nüüd pea iga päev annab ta läbi erinevate situatsioonide ja kehastuste mulle endast märku. Vaadake kõik heade inimeste silmadesse ja te näete Kosmost. Minge õue ja vaadake tähistaevast ja te näete, kuidas heade inimeste silmad teid vaatavad. 1x1=1 2x2=4 3x3=9 4x4=16 5x5=25 Kontrollisin kalkulaatoril üle. Peast arvutatu ja kalkulaatori poolt kuvatu langesid kokku. Tundub, et olen veel täie mõistuse juures... Valgust ja rõõmu, A P.S. Ahjaa, kuigi nädal aega ei ole ma enam vesistanud, siis täna ikkagi üks laul tegi silmad märjaks: http://www.youtube.com/watch?v=-WvXpgLtTwY Refräänis on sellised sõnad: Armurõõm ei kesta kauem kui hetke Armuvalu aga kogu elu... Kui kunagi seda laulu kuulates tekkis mul alati selline tunne, et see ongi paratamatu, siis nüüd ma arvan, et võimalik on ka vastupidine või mingi muu "kolmas" lahendus. Pange silmad kinni ja te näete! |