ArvamusedJohan Ekenbergi kursus aprillis 2011
Sellised mõtted ja kogemused olid inimestel peale Johani aprillikuist kursust! Nüüd on kursusest „Seks – kiirtee jumala juurde“ möödas umbes 2 kuud ning mul tekkis soov jagada oma mõtteid. Eelnevalt olen tegelenud kaks viimast aastat eneseleidmise ja elukvaliteedi parandamisega. Olen käinud erinevatel kursustel ja alustanud isegi kooliõpinguid. Ja oli ka märgata muutusi, mis olid aga tulema väga visad ja suure valuga. Muidugi ma ei väida, et see nii ei pidanud olema, kuid viimasel ajal olin nagu ühe koha peal kinni ja kuidagi edasi ei liikunud. Ja siis köitis mind pealkiri: „Seks - kiirtee jumala juurde“ , kuna tegu oli hoopis teistsuguse taustaga koolitajaga, siis otsustasin asjaga tutvuda. Oli palju kõhklusi: pole aega, mis seal siis ikka teistmoodi on, oli ju enne ka käidud erinevatel õpitubades mille nimes kõlas Seks. Kuid arvestades minu õpingute tausta, olid need õpitoad ja kursused kaunis ühte nägu. Nii siis saabusin lõpuks siiski, ületades kõiki probleeme, mis ma olin enda kaitseks välja suutnud mõelda, koolitusele. Algus venis vähe ja juba hakkas väike kahtluse uss närima, et mis ma siin ikka teen ja kas ikka on vaja, kodus saaks palju kasulikumalt aega sisustada, ja otsustasin - vaatan alguse ära ja sõidan äkki veel õhtul koju. Aga kui Johan hakkas rääkima, siis tajusin, see mees teab, millest räägib. Ta tegi seda lihtsalt ja inimkeeli, mis avaldas muljet. Otsustasin jääda ka järgnevateks päevadeks. Nii siis kujunes kogu koolitus vägagi üllatuste rohkeks ja kui ma enne väitsin arvavat teadvat, mis seal tehakse, siis midagi sellist ei osanud ma uneski näha. Ja see oli tõesti võimas! Tunded käisid üles alla nagu ameerika mägedel ja isegi enne lõppu suutsin endast täiesti välja minna, nii et lahkusin mitte kellegagi lahkumis kallistustki tegemata. Kuigi kogu seltskond oli tegelikult hästi tore, tahtsin põgeneda. Tavaliselt, kui minus midagi muutub, siis väga tugevate emotsioonidega. Ma ise olen sellega väga rahul, sest tean , et siis on raha ja aeg läinud asja ette. Kui koolituse ajal häirisid mind mõningad asjad, siis alles hiljem mõistsin, kuidas kogu koolitus oli üles ehitatud. Eesmärk oli panna meid kogema ja tundma, mitte põgenema oma tunnete eest suurte seletuste ja jagamisringidesse. Ja siis hakkasid asjad juhtuma, selgus ja alles praegu selgub, et see koolitus oligi see mida mul vaja oli. Õnneks ostsin kohapealt Johani raamatu ja sellest on saanud raamat, mida loen iga päev ja kordi ja alati leian sealt miskit mida enne ei märganud. Kõik see kokku on andnud elule hoopis teise kvaliteedi ja tunnen, et läheb järjest paremaks. Ja ma ei räägi ainult seksist, vaid positiivsed nuutused on kõiges. Olen kohati nagu uuesti sündinud. Kuid tunnen tahan veel ja siin kohal teeks Johanile ettepaneku teha Eestis ka midagi järjepidevat. Olen ise ka täiesti nõus nõu ja jõuga kaasa aitama. Nii, et suured tänud grupile ja jõudu ning kirge Johanile tema tegemistes. armastusega, S. - - - Olen üsna ``kahvatu`` kirjutaja, aga tahan kindlasti keskust tänada Johani kursuse korraldamise eest! Usun, et paljud oskavad toimunut hoopis paremini kirjeldada, aga tahan öelda niipalju, et selle kursuse mõju oli võimsam eelnenust! No eks see oligi jätkukursus!!:) Üks teistmoodi tähelepanek ka! Nimelt see, et saavutasin kojusõidul viimaste aastate madalaima kütusekulu!:) See on kindel märk rahulikust ja sujuvast sõidumaneerist!? Muidugi on kursuselt saadud ``kogukasum`` kirjeldamatult suurem säästetud kütusest...!!:) Minu südames on nüüd üksjagu rohkem rahu...aga rahutust jagub ka...ja seegi on meeldiv!!:) Soovin kõigile ilusat kevadet! M. - - - ...olen minagi mõelnud, kus jookseb piir normaalsuse ja ebanormaalsuse vahel ja mis on selle mõõdupuuks. Eriti sellel kursusel tabasin end korduvalt mõtlemas, et ikka väääääga paljud asjad on normaalseks või ebanormaalseks tembeldatud sajandeid tagasi ja meie usume sellesse vankumatult, vaidlustamata. Aga miks? Miks hindame midagi just nii, nagu me hindame? Selles osas olen küll Johaniga päri, et elame liiga palju kellegi teise väärtuste järgi, eriti mõtlemata, kas see on ikka minu enda otsus neid OMA väärtuseks pidada. Ma ise ei valiks elada nii, nagu Johan, aga väga paljud mu mõtted ja tunded enda, keha, seksi, jne kohta on küll pärit jumal teab kust ja kellelt. Johan on aidanud mul maailma hoopis avaramalt tunnetada. lootusrikkalt, L - - - Nädal on kursusest möödas ja kohati tundub juba, et seda poleks justkui olemaski olnud... Ehk siis tundub, et argielu askelduste keskel oli see justkui üks omapärane unenägu... Minu jaoks oli kursus igati kasulik, vajalik... Oma keha häbenemise hirmu mul ei olnud. Küll aga oli minus mure /hirm oma naiselikkuse pärast. - - - ...miks minust oli saanud selline naine, keda ei taheta... Tänaseks tean, et minus on kõik olemas - seksuaalsus, sensuaalsus, naine... See kõik oli lihtsalt uinunud olekus... Johani kursus aitas veelgi enam seda poolt minus avada... Olen tänulik harjutuste eest, mis aitasid avada sisemist energeetikat, tunnetada iseenda ja teiste inimeste väge ja jõudu... Sain aimu ja kinnitust sellele, miks minu suhtega nii läks... Aeg-ajalt kahtlen ikka selles, kas kõik pole üks suur katsetamine, mäng... ja mõtlen, kust läheb piir normaalsuse ja ebanormaalsuse vahel ja mis või kes on üldse normaalne või ebanormaalne... aga mõningad märgid, tulemused vihjavad sellele, et siiski on miski, mida ei saa sõnadega seletada ja jääb väljaspoole meie meelelisi tajusid... Tahan seda teed edasi käia ja Johani tänuväärne kursus andis üksjagu jõudu juurde... Kui Johan jälle Eestisse on tulemas, tuleksin heameelega uuesti kaema, millega ta suudab üllatada... Sulle tänuga mõeldes ja jõudu-jaksu soovides, J. - - - 75 versus 150. Kõik sai alguse pea 5 aastat tagasi ühel septembrikuu öösel, kui minu postkasti saabus meil ühelt mu tuttavalt, kes saatis mulle kummalise reklaami nimega „Seks - otsetee Jumala juurde“, et ma ka imestaks ja pead vangutaks... Tänaseks olen Johani kursusel käinud juba neli korda ja seetõttu on ka piisav intervall, et näha mida see mees minus põhjustanud on. Mäletan, et esimesel korral olin ikka paanikas küll, kuigi püüdsin seda mitte välja näidata. On ju ebanormaalne keset päiksepaistelist päeva tantsida diskot 30ne inimese keskel, kus pea kõik olid kas alasti või poolalasti. Mina olin muidugi alasti, aga sees käis tõeline partisanivõitlus oma mõtetega: seda ju ei tohi teha, äkki keegi tuttav saab teada, oled ülekaaluline ja kole – võõrad inimesed näevad. Tegelikult oli iga Johani poolt pakutud harjutus tõeline piin. Kui aga kõik möödas oli, siis tundsin tohutut võidukat kergust millegi suurega hakkamasaamise üle. Seda siis alastiolemise osas. Kuid ma ei osanud veel aimatagi, mida minu ellu toob selline asi nagu vabastav hingamine, sest sellega kokku puutumine oli mu jaoks lausa müstiline kogemus (hirmutav ja vaimustav korraga) ja see on minu elu mõjutanud kõik need viis aastat. Viis aastat tagasi kaalusin 107 kg, enne seda koguni 114 kg. Jätkukursust olin väga oodanud kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et näha, millega siis nüüd seksikursusel üllatatakse. Aga olulisem oli teine asi. Terve oma teadliku elu (ligi 50 aastat) olin elanud pidevas kaitseseisundis, kuid sellest teadlikuks sain ma alles Johani sellel kursusel. Ma polnud varem aru saanud, et pidevalt kaitsen ennast, mõelda! Selle kaitse tõttu olin ennast ära blokeerinud igasuguse energeetilise saastaga, mis lõppkokkuvõttes väljendus ka rasvakilbis minu kere ümber. Tänu vabastava hingamise seanssidele hakkasid need blokid kihtkihi haaval minus lagunema. Nagu kevadine lumi ja jää, mis katuselt päikese kiirte mõjul alla hakkab libisema - kohati tilkudes ja kohati raksaki prantsatades. Selleks kevadeks st märtsiks-aprilliks 2011 oli käes prantsatuste aeg: pärast järjekordset hingamisseanssi käivitus mul astma. Astmat peetakse haiguseks, kuid mina saan asjast hoopis teisiti aru: minu keha vabastas ennast mürkidest astma abil. Kui mul muidu oli lihtsalt nohu ja köha, siis nüüd oli sügav bronhiaalne köha ja meeletu tati- ning rögavoog. Selle paari kuu jooksul tarbisin ära majapidamispaberit umbes 2,5 km. Samas tekkisid ka spasmid (lämbumistunne) ja jõud kadus ära, ma ei suutnud trepist üles käia ja raskematel hetkedel isegi voodist tõusta. Lootsin, et aprilli lõpuks asi paraneb ja Johani kursuse ajaks saan ennast korda. Tegelikult nii oligi, nädal enne oli juba palju parem olla, kuid paar päeva enne kursuse algust vastu minu ootusi puhastumisprotsess hoopis ägenes. Olin dilemma ees: öelda Liinale, et ma ei saa tervislikel põhjustel osaleda või siiski kuidagi pingutada ja vedada ennast kohale. Nii mõnigi ilmselt arvab, et esimene variant oleks olnud õigem... 12 aastat tagasi olin oma eluga jõudnud nii kaugele, et tervis oli täiesti käest ära – kõik mu kehas lagunes ja valutas. Kusagil sisimas sain aru, et mul pole enam kauaks elupäevi antud. Ma ei hakka siin pikalt kirjeldama oma kannatusi, kuid mainin et just siis kui mul oli kõige lootusetum hetk käes, sain ma abi alternatiivmeditsiinilt ehk valeoloogialt (valeo = tervis, lad.k.). Tänu juhuslikule kohtumisele vaimse mõttelaadiga inimestele (lihtsalt keset tänavat!) hakkasin spetsiaalses jõusaalis treenima oma keha ning loobusin liha (veidi hiljem ka kana ja kala) söömisest. Samas hakkas muutuma minu arusaam maailmast ja selle olemusest üldse. 12 aasta jooksul pole ma enam perearsti külastanud, sest olen veendunud, et iga haiguse vastu on olemas ka naturaalsed võtted, mis oma mõjult on aeglasemad kui meditsiini omad, kuid see-eest annavad nad püsiva ja puhta resultaadi. Meditsiin saab pakkuda ainult ajutisi tulemusi, ka 20-50 aastat sümptomiteta olekut on minu meelest ajutine tulemus. Minu arusaamise järgi kõik haigused ei ole haigused. Tegelikult on nii, et enamus asju on nö hoiatused ning haigus on siis kui enam midagi teha ei saa või on sellest vabanemiseks vaja väga suuri jõupingutusi ja osavust. Näiteks köha, nohu on hoiatused, aga vähk on haigus. Allergia on ka hoiatus. Kui inimene hoiatustest ei taha või ei oska hoolida ja laseb need kindlas autoriteediusus arsti abiga fikseerida (energeetiliselt alla suruda) medikamentide abil, siis on loogiline, et enamus mürke jääb kehasse kinni ning ühel päeval on nende kontsentratsioon juba nii suur (pidev emotsionaalne saastumine ning loomsevalgu ja ELUTA toidu tarbimine), et kehal pole enam muud väljapääsu kui haigestuda näiteks vähki, altzheimerisse või millessegi muusse tõppe. Tegelikult on ükskõik, kuidas keha oma lootusetut seisundit väljendab, sest haigused hoolimata oma mitmepalgelistest nimetustest, on inimese enda teadmatusest, et mitte öelda lausrumalusest, tingitud. Aga loomulikult pakub arstide ja medikamentide kultus meditsiiniteadusele võimaluse arendada ekstensiivselt oma ärihuvilisi valdkondi, mis sest et lõpptulemus metafüüsilisest seisukohast vaadatuna on ilmselgelt kaheldava väärtusega. Olen hingatajana kokku puutunud paljude inimestega, kelle seisund on piinavalt raske – arstid ei oska midagi ette võtta või siis jätkavad tulutut ravi edasi. Selliste inimestega töötades olen märganud, et alles nüüd saavad nad aru, mis on nende haigus(t)e põhjuseks – tema enda senine elutegevuslik rutiin, mis tasahilju on suurendanud keha shlakeerumist nii materiaalsel kui energeetilisel tasandil. Kuna ma olen nüüd kaks hooaega põdenud astmat, siis võin juba oma kogemusest öelda, et astma on organismi puhastumise intensiivistumine – keha tõukab mürke enda seest välja nö paaniliselt. Samas on keha piisavalt inertne süsteem ja seetõttu ei leia mürgid koheselt väljumisteid üles, nad kohati takerduvad kusagile kinni. Minu puhul väljendus see selles, et röga oli väga viskoosne ja jäi ninaneelu piirkonda liimja konsistentsina „loksuma“. Arstid hakkaksid siin sekkuma asjasse, mille tõelist olemust nad ei tunne. Seepärast tegin kindla otsuse - ma pean asjaga ise toime tulema, kuigi kodus on selletõttu olnud suuri probleeme, sest teised pereliikmed peavad mind hullumeelseks – mitmel korral tahtsid nad kutsuda kiirabi, kuid ma ei lubanud. Milline normaalne inimene siis kiirabist loobub? Ainult hullumeelne ju heidab südaöösel põrandale pikali ja hakkab raskes seisus olles (kõrge palavik, rinnus valulik ragin) sügavalt hingama ning peagi röga ja tatti õudsa köha saatel välja ajama... Siit sai alguse ka minu uurimisretk valeoloogiliste abivahendite maailma, et oma üleelamisi leevendada, mitte fikseerida(!), nagu meditsiin seda teeb näiteks antibiootikumidega. Kasutasin näiteks saialille, nuluõli (aitab muide ka klamüüdia vastu), lodjapuumarju ja lausa imelist merevaiguhapet. Viimane on retseptivaba ja asendab astma puhul arstide poolt väljakirjutatud ülimürgist inhalatsioonipiipu suurepäraselt. Viimase kolme aasta jooksul olen teinud üle 30 vabastava hingamise seansi, lasknud teha endale 50-60 korda lümfimassaazi, osalenud Sergei Strekalovi poolt juhitud rebirthingpraktikal (see kogemus vääriks omaette kirjutist) ja mitmetel joogaseanssidel. Lisaks läksin eelmise aasta lõpus suures osas üle toortoidule. Termiliselt töödeldud toidu osakaal on mul veel kuni 20%. Täielikult loobusin loomapiimatoitudest st loomsest valgust. Kasutan ainult soja-, riisi, kaera- ja mandlipiima. Söön rikkalikult nii kodumaiseid kui eksootilisi juur- ja köögivilju, kõiksugu seemneid ja pähkleid ning rohkesti maitseaineid. Ilmselt ka need muutused põhjustasid keha puhastumise intensiivistumise sel hooajal. Üks tähelepanek veel: paar-kolm nädalat pärast seda kui olin loobunud piimatoodetest, kadus mul igasugune isu kohvi järele, ilma milleta ma varem poleks oma elu ettegi kujutanud... Sõnaga, minu ellu on tulnud uus hobi – valeoloogiline kokakunst. Nüüd aga Johani kursuse juurde tagasi. Reede õhtul oli mul väga paha olla. Tundsin süümekat, et nii vilets olen. Ma olin ju Liinale lubanud, et olen grupiliikmetele toeks, aga nüüd... Ma ei tahtnud Nelijärvel ööbida, kuna teadsin, et oma köhahoogudega ei laseks ma inimestel hotellis magada, pealegi ei jaksaks ma mööda treppe käia. Seepärast sõitsin igal õhtul Tallinnasse tagasi. Need olid väga rasked sõidud, sest see mida kursusel päeva jooksul kogesin, hakkas tõeliselt tööle just siis kui Nelijärvel autosse istusin – meeletu köha ja lõputu röga, silmad vett täis, kõrvus kohin. Aga koju ma iga kord jõudsin. Ning hommikul jälle tagasi. Hommikused sõidud olid natuke kergemad, aga ainult natuke. Kartsin, et ka laupäev läheb sama kehvasti, aga siis esimese harjutuse ajal midagi juhtus. Kui mind oli lahtiriietatud, siis tundsin ikkagi piinlikust oma väljanägemise pärast – olin ju 6 nädalat olnud praktiliselt söömata ja 18 kg oli väga kiiresti kadunud, nahk rippus igalt poolt. Olin kindel, et sellist keha ei hakka ükski naine puudutama... Aga jällegi, juhtus hoopis nii et korraga tundsin, kuidas kellegi hellad käed silitasid mind, pealegi veel just kõhupealt, kus minu arvates poleks mingil juhul vaja olnud... Tundsin, kuidas minu kaitseseisund laviinina lagunes. Hetk hiljem vallandus köha ja röga, olin sunnitud harjutuse katkestama ning omaette istuma. Õnneks tuli Liina mulle appi ja ma heitsin pikali. Just astma ajal on pikali olemine seotud kõige suuremate hirmudega, sest algab lämbumine. Hirm oli mul tõesti väga suur, kuid tänu Liina tõeliselt südamest tulnud toele suutsin kriisist läbi minna. Ja pärast seda hakkas kõik muutuma. Ilmselt oli see ka kohalolijaile näha, et laupäevasel pärastlõunal ja pühapäeval olin ma täiesti teistsugune ning suutsin ka ise omalt poolt teistele tuge pakkuda. Tuleb välja, et seksuaalsus ja armastus ravib. Niipea kui tundsin kaaslaste kätesilitusi oma ihul, hakkas keha koheselt iseennast korrastama. Mina pidin seesmiselt selleks ainult loa andma. L o o b u m a vastupanust, hinnangutest, piinlikkusest ja surmahirmust. Küll on ikka raske iseennast armastama õppida isegi siis, kui teised sind juba armastavad... Pühapäeval oli harjutus, mida ma hea meelega tegema asusin. Olin kohe esimene, kes püksid jalast sai ning matile viskus, sokid jalas. Puudutused ja silitused, mida kogeda sain, olid äärmiselt meeldivad. Meeldivusele lisaks nad julgustasid. Nii ma kogesin neid. Üks silitus aga oli eriline. See ei olnud päris silituski, see oli pigem jõuline liigeste venitus. Selle venituse ajal tundsin, kuidas mu kehast vabanes lausa särisevat energiat ja samas kaasnes sellega eriline mõnutunne. Hakkan vist vaikselt mõistma markii de Sade´ seksuaalfilosoofiat, kes teoses „Justine“ ütleb lahti inimlikust moraalist ja annab õiguse looduses valitsevale korrale :-) Peale kursust olid veel mõningad tõusud ja mõõnad, kuid üsna kiiresti hakkas tervis korda minema. Astma kadus ära, kuid sisemised puhastusprotsessid toimusid veel kuu aega. Ma ei suutnud lugeda raamatuid ega vaadata filme, samuti ei olnud mingit tahtmist kellelegi meile kirjutada. Täna, veidi enne jaani, on seisund väga hea. Käin 3-4 korda nädalas trennis, kaal on 86 kg (enne astmat märtsis 97 kg) ja keha hakkab juba võtma seksikamat kuju :-) Loomulikult annan ma endale aru, et mul seisab ees veel pikk tee. Puhastusprotsess võib minuealisel (56) ülipikalt „pimesi“ elanud inimesel kesta 10-20 aastat. Ilmselt ka astma võib veel korduda. Katsun kasutada maksimaalselt alternatiivmeetodeid, et see järgmisel korral võimalikult kerge oleks. Aga võib-olla õnnestub mul sellest ka pääseda. Sellel jaanipäeval lähen suure suure lõkke juurde ning seisan tulele võimalikult lähedal 1-2 tundi. Leonard Orri (mees, kes kinkis läänemaailmale vabastava hingamise) sõnade järgi on tulel, eriti suurel tulel, võime inimesi shlakk-energiast tühjaks tõmmata. Olen seda korduvalt kogenud kamina ja isegi gaasipliidi ääres olles. Aga suure lõkke juures on efekt palju võimsam, eriti neil kes vabastava hingamisega või muul viisil on osanud oma meridiaanid avada. Leonard väidab ka seda, et kui kindlalt püsida teel, mis viib Jumala juurde, on võimalik oma eluiga pikendada vähemalt kaks korda. Seega siis keskmiselt 150, mitte pelgalt 75. Kas ma liigun sinna üksi, või tulete ka kaasa? Suur aitäh Johanile, suur suur aitäh Liinale, suur suur suur aitäh teile kõigile! Aare Mae, hingataja Tallinnast 18. juunil 2011.a. |