Ise enda autoriteediks
Küsis Krista Dudarenko (Stiil)
Fotod Priit Grepp (Kodukiri)
“Kõike juhivad mõtted, seega kui soovid muuta oma elu, muuda mõtteid,” usub arst ja vabastava hingamise terapeut Eva Gundberg, kes hilissügisel viis Eestis läbi enesearenguseminari muutuste ajastust ja inimeste muutumise vajalikkusest ühes ajaga.
Igaühes meist peitub igatsus teha oma eluga midagi head, mis mõjutab ka teisi ja jätab jälje. Olles universumi kaasloojad peab enamik end ometigi elu ohvriteks. Isegi ateistlike eestlaste alateadvuses on juurdunud uskumus, et väärime “jumala viha”, kuna oleme teinud vigu ja käitunud halvasti. Me arvame, et eksisime millalgi oma elus, seega meil peabki halvasti minema. Sedalaadi veendumused varjutavad tõde, et tegelikult on meil piiramatud võimalused loomaks kõike, mida me tõeliselt vajame. Alles siis, kui suudame nõnda ka tunda – lisaks uskumisele ja teadmisele – muutub reaalsus. Uus aeg nõuab uut paradigmat, mis aitaks muutuvas maailmas toimida, toetaks uute vaatenurkade vastuvõtmist enda kohta ja laseks neil juurutada laiemat mõttemaailma, mis seni on olnud väga piiratud. Niisugused olid mõned märksõnad, mida oma kolmandal Eesti-seminaril* käsitles rootslannast arst ja hingamisterapeut Eva Gundberg.
Palun rääkige pisut oma töö- ja elukäigust.
Sündisin ja kasvasin tüüpilises rootsi peres. Šveitsis õppisin seitse aastat meditsiini ja spetsialiseerusin günekoloogiks. Kuna mu abikaasa – temagi õppis Genfis – on Venetsueelast pärit, kolisimegi pärast õpingute lõppu Venetsueelasse, kus olen elanud praktiliselt kogu elu. Töötasin suurhaiglas günekoloogina, praegu olen ametis oma kliinikus. Reisin päris palju: peagi annan Argentiinas kursuse vertikaalsest sünnitusest ning San Franciscos ja Montrealis workshop’id beebide eostumiseelsest elust. Sünnieelne psühholoogia ongi hetkel mu suurim kirg.
Kuidas Te loomuliku sünni temaatika juurde jõudsite? Loomuliku sünni vastu hakkasin huvi tundma, kui mul sündisid lapsed. Tutvusin teemadega nagu psühhoprofülaktiline sünd, vägivallatu sünd, vettesünd ja vertikaalne sünd. Algul mõtlesin küll, et “Lõpetage ära, ma ju olen tõsine arst!”, kuid juba oma esimest sünnitajat püstiasendis sünnitades toetades oli kogemus niivõrd vaimustav, et soovisin valdkonnast rohkem õppida. Vertikaalsele sünnitusele pühendudes süvenesin enam pre- ja perinataalsesse psühholoogiasse, mis käsitleb lapse ja emaga toimuvat alates viljastumisest. Mõne aja pärast jõudsin vabastava hingamiseni ning leidsin, et see sobib väga hästi vertikaalse sünnitusega. Seejärel tegin tutvust EMF (elektromagnetvälja tasakaalustamise) tehnikaga.
Mis on energiastruktuur ja kuidas see töötab?
EMF’is peetakse energiastruktuuriks elektromagnetvälja keha ümber. Kui mõte tuleb kehasse, liigub see kõikidesse rakkudesse ning ilmneb emotsioonina, mida talletatakse ja mäletatakse elektromagnetvälja sees. Seega hoiab inimene kõiki kogemusi, mida ta elus on saanud. Emotsioonid muutuvad nagu kõvakettaks, mis sisaldab kogu infot energia, jõu, tunnete, vibratsioonide ja nende sageduste kohta. Kui universumist tulev järgmine mõte ei ole samal sagedusel, põrkab see tagasi; sama sagedusega mõte aga läheb kehasse ning tekitab emotsiooni, mis tugevneb, nii et sa saad öelda: jah, ma mäletan. Idee on kogeda kõike, sest siis võid sa öelda: ma olen kõik, ma olen üks. Oma uskumuste, alateadvuse, ebateadlikkuse, kire ja kogemuste struktuuriga elad sa siin ja praegu. Ja just siin ja praegu mõeldes ning uskudes kujundad oma tulevikku.
Kas oma mõtetega on võimalik luua soovitud tulevikku?
Kui vabastada mineviku liigsed energeetilised laengud ja tugevdada oma keskset energiat, saab minema uhutud “tõrv”, mis aeglustab edasiarenemist. Mida enam oled kohal praeguses, seda suurem on sinu poolt kantav elektriline laeng. Teatud võnkesagedusega mõtted tõmbavad ligi sarnast energiat ehk omadusi, olukordi ja inimesi. Universum ei ole kohtumõistja – meil on siin vaba tahe. Kui keskenduda positiivse mõtlemisega oma lootustele ja soovidele, töötame hirmu ja mure elimineerimise suunas. Teisisõnu, teemadel, mille üle sa stressata ei taha, pole vaja rääkida. Räägi headest sündmustest ja nähtustest, mida sa oma ellu tõesti soovid. Mõtted materialiseeruvad. Näiteks: “Ma tean” või “Ma suudan,” mitte “Mulle meeldiks…” või “Mul on unistus, et…” Ära ütle: “Ühel päeval tuleb mu ellu suur armastus,” vaid “Ma tean, et minu elus on armastust!” Kui sina oled armastus, tõmbad sa armastust enda poole.
Kas kindlaks kujunenud uskumused ja raudsed tõekspidamised eraldavad meid sellest, mida me tahame?
Uskumustest, mõtetest ja hoiakutest sõltub kõik. Kui inimesel on usk, saab sellest reegel, mis paraku eraldab. Kui sul on teatud uskumus, kasvad sa otsekui kinni. Et omada täiuslikku elu, on vaja olla avatud, sest kõik on liikumises ja juhtub praegu. Uskumused ei ole kuigi kasulikud, kuna enamik neist on väga negatiivsed ja eraldavad sind ühtsusest. Näiteks on laialt levinud uskumus, et me ei ole piisavalt head või et me oleme süüdi. Eestis näikse kõik süüdi olevat! See võib tuleneda ajaloost, rangest haridussüsteemist või kiriku rollist. Meie autoriteet on olnud karistav, vägivaldne või näpuga näitav jumal. Ometigi tahab sinu looja, et sa oleksid õnnelik ja vaba. Ära usu millessegi peale iseenda! Siin ma olen – ja see on ainus tõde.
Te ei usu, et me oleme oma ühiskonna, pere ja koolisüsteemi ohvrid?
Ma arvan, et inimesed on jumalikud – me oleme oma elu jumalad. Mina olen jumalanna, sina oled jumalanna. Pole kahtlust, et me loome oma elu ise, ainult meie oleme ainuvastutavad oma elu eest. Enam ei saa süüdistada kooli, abikaasat, lapsi, bossi ja olukordi, millesse sa oled sattunud. Ei ettekäänetele! Tänapäeval, mil DNA-d on uurima hakatud, teame, et isegi rakkude ainevahetust saab muuta, kui ainult ise tahta – isegi hirmsa haigusega ei pea elama. Meil tuleb kogu aeg luua uusi paradigmasid, avaneda vähehaaval uuele.
Ometi väidab sünnieelne psühholoogia, et lapsed saavad emotsionaalse trauma juba eostamise hetkel?
Vabastavas hingamises võimalik on inimest tagasi viia hetke, mil ta eostati – ta kogeb täpselt samu tundeid nagu siis. Näiteks võid sa muutuda väga vihaseks nagu su ema, sest isa oli purjus, alkoholist tuimaks muutunud. Need kaks – viha ja tundetus – saavad olema esimesed emotsioonid. Lisanduvad veel ema passiivsus ja isa ägedus. Nimetatud neli emotsiooni kinnistuvad: sa aina kordad ja kordad neid ning nõnda kujunevad uskumused ja automaatmõtted. Sina aga nendid: näete, mul oli õigus – nii minuga kogu aeg juhtubki! See ei ole tõsi, sel moel lood sa kõike ise. Et sellest vabaneda, tasuks endalt küsida: vahest on ka teine võimalus? Äkki kõik mehed ei olegi vägivaldsed ja tundetud? Võib-olla ma ei peagi olema vihane? Ehk võin mõista, et vanematega juhtus midagi – vahest oli isa õnnetu või kartis? Ei ole vaja arvata, et kõik mehed on ühesugused ja meie, naised, oleme ohvrid. Kui hakkad nägema midagi muud, asjaolud muutuvad. Sealjuures ei liigu sa ühe uskumuse juurest teise manu, vaid uskumuse juurest teadmise juurde. Näiteks kui olid harjunud mõtlema, et keegi ei armasta sind, sest isegi ema ei tahtnud sind näha, võid sa seevastu öelda: tean nüüd, et olen väärtuslik ja armastatud; saan aru, et ema oli väga väsinud ning ma andestan talle kaastunde ja armastusega.
Millised teraapiad või tehnikad on sünnitraumade tervendamisel efektiivsed?
Vabastav hingamine on väga tõhus, kuid sünnitraumade tervendamisel on vaja terapeuti, kes oleks kursis pre- ja perinataalse psühholoogiaga. Head on ka grupiteraapiad, geštaltteraapia, EMF, meditatsioonid. Mulle endale ongi meditatsioon üks mõjusamaid enesejõustamismooduseid. Kõige olulisem on süüvida enda sisse ja leida sealt oma sügavaimad mõtted, kõige hullemad arvamused iseenda kohta. See on nagu diagnostika: ahaa, siin seisab see, milles ma olen elanud. Edasi on vaja otsustada, on see minu tõde? Tahan ma siia jääda ja samamoodi jätkata? Ei, seega kavatsen midagi muuta. Kui sul on plaan, tee strateegia ning asu tegudele. Seejärel vaata üle, oled sa teinud kõike, mis vaja ja alusta uuesti. Antud protsess on nagu materialiseerumise ja muutumise rooliratas: diagnostika, tegevusplaan, strateegia, tegevus ja ülevaade. Ma ei usu, et inimesed muutuvad üleöö – enamik meist kujuneb ümber tasahaaval.
Teil endal on kuus last – on neil väikesed vanusevahed?
Ma ei räägi mitte kunagi vanusest! Aega ei eksisteeri. Oma vanusest – nii nagu ka ajapuudusest – rääkimine võtab käesolevast hetkest energia ära. Rootsis heietatakse ühtelugu oma vanusest, sellega seonduvast pensionieast ja ilma tööta jäämisest – ja ma ei ole kuskil mujal näinud nii palju vanu inimesi! Sealjuures ei ole nad vanad ea poolest. Kui opereerida niisuguste terminitega, hakkab see välja paistma – sa samastud oma mõtete, emotsioonide ja hoiakutega. Seevastu peaksime me mõtlema heast elukvaliteedist, jõust, energiast, ideedest rõõmust, seiklustest ja õppimisest. Sel juhul näeme enda ümber elusaid inimesi. Me ju tahame ometi elus olla ja oma vanusest mitte hoolida!
Mis on meie suurim vale enda kohta?
Suurima vale kontseptsioon, kõige lähtekoht, on läbi hariduse, usu või kogemuse tulenev mõte, mille me oleme endis väga sügavale peitnud. Näiteks ütleb see sügavaim mõte: “Ma ei ole armastust/õnne/edu väärt,” või “Minus on midagi väga halba” või “Ma ei suuda sellega iial hakkama saada.” See ongi iseenda kohta käiv baasvale, mis algab lapsepõlves, naaseb su juurde pidevalt ning “ruulib” kõiki su otsuseid ja tegevusi seni, kuni sa selle endast välja juurid. Meist kõigil on mingi vale. Võib-olla rääkisid ema või isa, et kõik teised on sinust paremad? Niisiis teed sa kõike ja püüad iga hinna varjata saladust, mida keegi sinu kohta ei teada ei tohi – ja elust saab põrgu. Sa ei ole täiuslik ega piisavalt hea, keegi ei armasta sind – järelikult on sinuga midagi väga viltu. Seda nimetavad vabastava hingamise terapeudid “minu suurimaks valeks,” mida me pidevalt toidame, oma väljamõeldise üle juureldes ja sellele kinnitust leides. “Ma tegin seda jälle!” või “Ma ei pääse sellest iial!” korrutame me üha. Kivinenud uskumus tekitab hoiaku, et sa ei ole piisavalt hea. Kuidas saabki niisugusest olukorrast midagi head välja tulla?
Kuidas murda uskumuste mustrit?
Kui sa korrutad järjekindlalt: “Ma ei ole hea ema, ma ei ole hea ema…” käitub su laps vastavalt, sa näägutad aina rohkem, sest sa ju tahad, et laps oleks hästi kasvatatud – ning lõpuks ongi tulemus selline, et sa järeldad: “Ma olen halb ema.” Need valed arenevad ketina emalt-isalt sinuni, sina kordad neid omakorda ja õpetad edasi. Muster saab alguse juba enne su sünnihetke: me loome ettekujutusi, et ma ei ole see, mis ma peaksin olema. Me omame alati ettekujutust, mis me peaksime olema ja saavutama. Tegelik tõde on see, et me kõik oleme imelised! Sa oled täiuslik sellisena nagu sa oled, seega armasta ennast! Kes ütleb, et me peaksime olema edukad? Sa oled edukas, kui teed seda, mis sulle tõeliselt meeldib. Ja sa võid valida ja teha ükskõik, mida. Ei pea aktsepteerima konventsionaalseid tõdesid, mida dikteerib ühiskond, vaid olema ise oma elu ainus võimuorgan. Kui öelda: “Oo, kui tore, ma suudan seda!”, siis sa ka suudad. Kes julgeks väita vastupidist?!
Mis on siin tõde ja mis on illusioon?
Kui sa ütled: “Mul on plaan, et ma tahan suurt armastust/imelist rännakut/väikest maja/oma hobust ja MA TEEN SELLE ÄRA,” on see tõde. Aga kui sa ütled: “Oh, kord oli mul unistus…”, on see illusioon. Tõe lood sa oma mõtetega. Kui mõtted on madalad või hõivatud alateadvuse poolt, lood sa elu, mis ei ole kuigi hea. Energia, kavatsus ja fookus muutuvad mootoriks. Kui plaanid ei ole kontsentreeritud ning napib jõudu, ärksust ja kirge, ei vali head sündmused sind välja. Võid ehk väita, et elu on tõsine. Jama! Elu on see, mida iganes sa soovid! Sina valid. Võid saada kõik, mida tahad, kuid pead selle järele sirutuma. Ja sa pead teadma, et suudad seda. Ära iial kahtle!
Kuidas muuta harjumuspärast ja turvalist elu?
Säti endale hea fookus ja korralik eesmärk. On nii lihtne öelda: ah, ma ei viitsi elus midagi muuta. See on virelemine! Ootad sa sinnani, kuni oled liiga haige? Halvast elust, muide, me haigeks jäämegi. Kas on vaja nii kaua oodata või saaks väikesi muudatusi enne ette võtta? Me ei sünni maailma mitte selleks, et elus juhtuvat ära kannatada, vaid selleks, et õitseda ja luua. Tõsi, et muutusi ellu viia, on vaja millestki loobuda ning igaühel on siin oma rütm. Oluline on endalt küsida: kas ma tahan muutuda; on mul vaja muutuda; mis juhtub kui ma ei muutu ja ehk võiks muutumine olla koguni tore? Mõistagi võid sa vabalt otsustada mitte muutuda ja omada mugavat, õnnetut elu. Kuid kui midagi ei muutu, mida sa sellest õpid ja kus on sinu võnkesagedus? Liigub see üles või alla? Kui me tahame luua uut ühiskonda, mille energeetiline tase tõuseb, peab esmalt mõtlema enda elu kvaliteedile.
Millised on raskused ja kuidas ikkagi oma plaanid teostada?
Üks esimestest raskustest on see, et me ei usu endasse ega räägi vastavalt. On vaja olla ettevaatlik oma mõtete ja sõnadega ning see on suur töö. Samuti tuleb olla tähelepanelik uskumustega, mille osas sa teadlik ei ole. Hoia endast eemal sotsiaalseid tõekspidamisi ja traditsioonilisi käitumisnorme! Konventsionaalne jumal on väärkäsitlus, seda ei eksisteeri. Meie oleme oma elude jumalad, universumi kaasloojad. Kui sa suundud eesmärgi suunas, tee selgeks, mida sa tahad ja pühendu sellele täielikult! Aga esmalt on vaja nö maja puhtaks teha, selgitades endale, kes ma olen ja kuhu tahan minna. Sel juhul raskusi lihtsalt ei eksisteeri.
Mida saaks meist igaüks teha oma elu parandamiseks juba täna?
Puhasta end uskumustest ja mõtetest, mis ei tööta sinu kasuks! Kui tunned emotsiooni, näe seda kui parimat võimalikku teejuhti. Kui oled tulvil madala võnkesagedusega emotsioonidest nagu sallimatus, ohvri mängimine, kurbus ja armukadedus, ütle neile: aitäh mulle näitamast, kus ma omadega parajasti olen – ja puhasta nad ära. Sa võid igal hetkel valida, mida mõelda ja tunda. Alati saab valida nägemise teises valguses, tõusta seeläbi vähehaaval kõrgemale – soovitule lähemale – ning saada teisi mõtteid ja emotsioone. Algul see ülesanne kergena ei tundu, sest on tohutu töö olla teadlik, mida sa mõtled ja tunned, kus on uskumus ja alateadvus. Kuid kui oled kord üritama hakanud end vähem või rohkem puhtaks saada, võib tõesti näha, et vähehaaval toimuvad elus muutused. Niisiis, ära jätka aina sama vanaga, vaid tee iga päev midagi uut, olgu need kasvõi pisiasjad. Üks olulisemaid missioone on hakata iseennast armastama, teades, et sa annad endast kõiges parima. Sellise suhtumisega kõik meie elus ja ümber areneb. Universum muutub avaramaks, me loome aina rohkem, õpime pidevalt midagi uut ning muutume üha paremaks. Ära unusta, et nimelt sina oled autoriteet omaenda elus!
Fakte Eva Gundbergi kohta:
* Eva Gundberg lõpetas Rootsis Karolinska Ülikoolis arsti eriala ning õppis Šveitsis edasi günekoloogiat ja kirurgiat. Venetsueelasse kolides keskendus Eva peamiselt günekoloogiale ja sünnitusabile.
* Eva on tegelenud humanistliku psühholoogia, psühhoanalüüsi, geštaltteraapia, bioenergeetika, bioenergeetilise tantsu, rolfingu ja EMF (elektromagnetvälja tasakaalustamise) tehnikaga. Viimatinimetatus on ta rahvusvaheline meister.
* Hetkel on Eva peamisteks huvialadeks hingamispraktikad, energiatöö ja kvantfüüsika. Ta juhendab Caracases oma vabastava hingamise gruppe ning viib eri maades läbi seminare.
* Eval on 6 last ja 15 lapselast. Kogemus ema ja arstina on teinud Evast Venetsueelas alates 1981. aastast pioneeri loomuliku sünnituse alal, millest ta on kirjutanud ka raamatu “The Pleasure of Birth”.
* Tänu oma vankumatule usule sünnieelse psühholoogia tähtsusest, mis tema arvates on vägivallatu ühiskonna alus, on Eva alates 1998. aastast ANEP’i (Rahvuslik Prenataalse Hariduse Organisatsioon) president Venetsueelas ja APPAH’i (Prenataalse ja Perinataalse Psühholoogia ning Tervise Ühing) konsultant alates 1985. aastast.
___________________________
* Lähem info Eestis korraldavatest enesearengu- ja hingamiskursustest www.inspirekeskus.ee
Küsis Krista Dudarenko (Stiil)
Fotod Priit Grepp (Kodukiri)
“Kõike juhivad mõtted, seega kui soovid muuta oma elu, muuda mõtteid,” usub arst ja vabastava hingamise terapeut Eva Gundberg, kes hilissügisel viis Eestis läbi enesearenguseminari muutuste ajastust ja inimeste muutumise vajalikkusest ühes ajaga.
Igaühes meist peitub igatsus teha oma eluga midagi head, mis mõjutab ka teisi ja jätab jälje. Olles universumi kaasloojad peab enamik end ometigi elu ohvriteks. Isegi ateistlike eestlaste alateadvuses on juurdunud uskumus, et väärime “jumala viha”, kuna oleme teinud vigu ja käitunud halvasti. Me arvame, et eksisime millalgi oma elus, seega meil peabki halvasti minema. Sedalaadi veendumused varjutavad tõde, et tegelikult on meil piiramatud võimalused loomaks kõike, mida me tõeliselt vajame. Alles siis, kui suudame nõnda ka tunda – lisaks uskumisele ja teadmisele – muutub reaalsus. Uus aeg nõuab uut paradigmat, mis aitaks muutuvas maailmas toimida, toetaks uute vaatenurkade vastuvõtmist enda kohta ja laseks neil juurutada laiemat mõttemaailma, mis seni on olnud väga piiratud. Niisugused olid mõned märksõnad, mida oma kolmandal Eesti-seminaril* käsitles rootslannast arst ja hingamisterapeut Eva Gundberg.
Palun rääkige pisut oma töö- ja elukäigust.
Sündisin ja kasvasin tüüpilises rootsi peres. Šveitsis õppisin seitse aastat meditsiini ja spetsialiseerusin günekoloogiks. Kuna mu abikaasa – temagi õppis Genfis – on Venetsueelast pärit, kolisimegi pärast õpingute lõppu Venetsueelasse, kus olen elanud praktiliselt kogu elu. Töötasin suurhaiglas günekoloogina, praegu olen ametis oma kliinikus. Reisin päris palju: peagi annan Argentiinas kursuse vertikaalsest sünnitusest ning San Franciscos ja Montrealis workshop’id beebide eostumiseelsest elust. Sünnieelne psühholoogia ongi hetkel mu suurim kirg.
Kuidas Te loomuliku sünni temaatika juurde jõudsite? Loomuliku sünni vastu hakkasin huvi tundma, kui mul sündisid lapsed. Tutvusin teemadega nagu psühhoprofülaktiline sünd, vägivallatu sünd, vettesünd ja vertikaalne sünd. Algul mõtlesin küll, et “Lõpetage ära, ma ju olen tõsine arst!”, kuid juba oma esimest sünnitajat püstiasendis sünnitades toetades oli kogemus niivõrd vaimustav, et soovisin valdkonnast rohkem õppida. Vertikaalsele sünnitusele pühendudes süvenesin enam pre- ja perinataalsesse psühholoogiasse, mis käsitleb lapse ja emaga toimuvat alates viljastumisest. Mõne aja pärast jõudsin vabastava hingamiseni ning leidsin, et see sobib väga hästi vertikaalse sünnitusega. Seejärel tegin tutvust EMF (elektromagnetvälja tasakaalustamise) tehnikaga.
Mis on energiastruktuur ja kuidas see töötab?
EMF’is peetakse energiastruktuuriks elektromagnetvälja keha ümber. Kui mõte tuleb kehasse, liigub see kõikidesse rakkudesse ning ilmneb emotsioonina, mida talletatakse ja mäletatakse elektromagnetvälja sees. Seega hoiab inimene kõiki kogemusi, mida ta elus on saanud. Emotsioonid muutuvad nagu kõvakettaks, mis sisaldab kogu infot energia, jõu, tunnete, vibratsioonide ja nende sageduste kohta. Kui universumist tulev järgmine mõte ei ole samal sagedusel, põrkab see tagasi; sama sagedusega mõte aga läheb kehasse ning tekitab emotsiooni, mis tugevneb, nii et sa saad öelda: jah, ma mäletan. Idee on kogeda kõike, sest siis võid sa öelda: ma olen kõik, ma olen üks. Oma uskumuste, alateadvuse, ebateadlikkuse, kire ja kogemuste struktuuriga elad sa siin ja praegu. Ja just siin ja praegu mõeldes ning uskudes kujundad oma tulevikku.
Kas oma mõtetega on võimalik luua soovitud tulevikku?
Kui vabastada mineviku liigsed energeetilised laengud ja tugevdada oma keskset energiat, saab minema uhutud “tõrv”, mis aeglustab edasiarenemist. Mida enam oled kohal praeguses, seda suurem on sinu poolt kantav elektriline laeng. Teatud võnkesagedusega mõtted tõmbavad ligi sarnast energiat ehk omadusi, olukordi ja inimesi. Universum ei ole kohtumõistja – meil on siin vaba tahe. Kui keskenduda positiivse mõtlemisega oma lootustele ja soovidele, töötame hirmu ja mure elimineerimise suunas. Teisisõnu, teemadel, mille üle sa stressata ei taha, pole vaja rääkida. Räägi headest sündmustest ja nähtustest, mida sa oma ellu tõesti soovid. Mõtted materialiseeruvad. Näiteks: “Ma tean” või “Ma suudan,” mitte “Mulle meeldiks…” või “Mul on unistus, et…” Ära ütle: “Ühel päeval tuleb mu ellu suur armastus,” vaid “Ma tean, et minu elus on armastust!” Kui sina oled armastus, tõmbad sa armastust enda poole.
Kas kindlaks kujunenud uskumused ja raudsed tõekspidamised eraldavad meid sellest, mida me tahame?
Uskumustest, mõtetest ja hoiakutest sõltub kõik. Kui inimesel on usk, saab sellest reegel, mis paraku eraldab. Kui sul on teatud uskumus, kasvad sa otsekui kinni. Et omada täiuslikku elu, on vaja olla avatud, sest kõik on liikumises ja juhtub praegu. Uskumused ei ole kuigi kasulikud, kuna enamik neist on väga negatiivsed ja eraldavad sind ühtsusest. Näiteks on laialt levinud uskumus, et me ei ole piisavalt head või et me oleme süüdi. Eestis näikse kõik süüdi olevat! See võib tuleneda ajaloost, rangest haridussüsteemist või kiriku rollist. Meie autoriteet on olnud karistav, vägivaldne või näpuga näitav jumal. Ometigi tahab sinu looja, et sa oleksid õnnelik ja vaba. Ära usu millessegi peale iseenda! Siin ma olen – ja see on ainus tõde.
Te ei usu, et me oleme oma ühiskonna, pere ja koolisüsteemi ohvrid?
Ma arvan, et inimesed on jumalikud – me oleme oma elu jumalad. Mina olen jumalanna, sina oled jumalanna. Pole kahtlust, et me loome oma elu ise, ainult meie oleme ainuvastutavad oma elu eest. Enam ei saa süüdistada kooli, abikaasat, lapsi, bossi ja olukordi, millesse sa oled sattunud. Ei ettekäänetele! Tänapäeval, mil DNA-d on uurima hakatud, teame, et isegi rakkude ainevahetust saab muuta, kui ainult ise tahta – isegi hirmsa haigusega ei pea elama. Meil tuleb kogu aeg luua uusi paradigmasid, avaneda vähehaaval uuele.
Ometi väidab sünnieelne psühholoogia, et lapsed saavad emotsionaalse trauma juba eostamise hetkel?
Vabastavas hingamises võimalik on inimest tagasi viia hetke, mil ta eostati – ta kogeb täpselt samu tundeid nagu siis. Näiteks võid sa muutuda väga vihaseks nagu su ema, sest isa oli purjus, alkoholist tuimaks muutunud. Need kaks – viha ja tundetus – saavad olema esimesed emotsioonid. Lisanduvad veel ema passiivsus ja isa ägedus. Nimetatud neli emotsiooni kinnistuvad: sa aina kordad ja kordad neid ning nõnda kujunevad uskumused ja automaatmõtted. Sina aga nendid: näete, mul oli õigus – nii minuga kogu aeg juhtubki! See ei ole tõsi, sel moel lood sa kõike ise. Et sellest vabaneda, tasuks endalt küsida: vahest on ka teine võimalus? Äkki kõik mehed ei olegi vägivaldsed ja tundetud? Võib-olla ma ei peagi olema vihane? Ehk võin mõista, et vanematega juhtus midagi – vahest oli isa õnnetu või kartis? Ei ole vaja arvata, et kõik mehed on ühesugused ja meie, naised, oleme ohvrid. Kui hakkad nägema midagi muud, asjaolud muutuvad. Sealjuures ei liigu sa ühe uskumuse juurest teise manu, vaid uskumuse juurest teadmise juurde. Näiteks kui olid harjunud mõtlema, et keegi ei armasta sind, sest isegi ema ei tahtnud sind näha, võid sa seevastu öelda: tean nüüd, et olen väärtuslik ja armastatud; saan aru, et ema oli väga väsinud ning ma andestan talle kaastunde ja armastusega.
Millised teraapiad või tehnikad on sünnitraumade tervendamisel efektiivsed?
Vabastav hingamine on väga tõhus, kuid sünnitraumade tervendamisel on vaja terapeuti, kes oleks kursis pre- ja perinataalse psühholoogiaga. Head on ka grupiteraapiad, geštaltteraapia, EMF, meditatsioonid. Mulle endale ongi meditatsioon üks mõjusamaid enesejõustamismooduseid. Kõige olulisem on süüvida enda sisse ja leida sealt oma sügavaimad mõtted, kõige hullemad arvamused iseenda kohta. See on nagu diagnostika: ahaa, siin seisab see, milles ma olen elanud. Edasi on vaja otsustada, on see minu tõde? Tahan ma siia jääda ja samamoodi jätkata? Ei, seega kavatsen midagi muuta. Kui sul on plaan, tee strateegia ning asu tegudele. Seejärel vaata üle, oled sa teinud kõike, mis vaja ja alusta uuesti. Antud protsess on nagu materialiseerumise ja muutumise rooliratas: diagnostika, tegevusplaan, strateegia, tegevus ja ülevaade. Ma ei usu, et inimesed muutuvad üleöö – enamik meist kujuneb ümber tasahaaval.
Teil endal on kuus last – on neil väikesed vanusevahed?
Ma ei räägi mitte kunagi vanusest! Aega ei eksisteeri. Oma vanusest – nii nagu ka ajapuudusest – rääkimine võtab käesolevast hetkest energia ära. Rootsis heietatakse ühtelugu oma vanusest, sellega seonduvast pensionieast ja ilma tööta jäämisest – ja ma ei ole kuskil mujal näinud nii palju vanu inimesi! Sealjuures ei ole nad vanad ea poolest. Kui opereerida niisuguste terminitega, hakkab see välja paistma – sa samastud oma mõtete, emotsioonide ja hoiakutega. Seevastu peaksime me mõtlema heast elukvaliteedist, jõust, energiast, ideedest rõõmust, seiklustest ja õppimisest. Sel juhul näeme enda ümber elusaid inimesi. Me ju tahame ometi elus olla ja oma vanusest mitte hoolida!
Mis on meie suurim vale enda kohta?
Suurima vale kontseptsioon, kõige lähtekoht, on läbi hariduse, usu või kogemuse tulenev mõte, mille me oleme endis väga sügavale peitnud. Näiteks ütleb see sügavaim mõte: “Ma ei ole armastust/õnne/edu väärt,” või “Minus on midagi väga halba” või “Ma ei suuda sellega iial hakkama saada.” See ongi iseenda kohta käiv baasvale, mis algab lapsepõlves, naaseb su juurde pidevalt ning “ruulib” kõiki su otsuseid ja tegevusi seni, kuni sa selle endast välja juurid. Meist kõigil on mingi vale. Võib-olla rääkisid ema või isa, et kõik teised on sinust paremad? Niisiis teed sa kõike ja püüad iga hinna varjata saladust, mida keegi sinu kohta ei teada ei tohi – ja elust saab põrgu. Sa ei ole täiuslik ega piisavalt hea, keegi ei armasta sind – järelikult on sinuga midagi väga viltu. Seda nimetavad vabastava hingamise terapeudid “minu suurimaks valeks,” mida me pidevalt toidame, oma väljamõeldise üle juureldes ja sellele kinnitust leides. “Ma tegin seda jälle!” või “Ma ei pääse sellest iial!” korrutame me üha. Kivinenud uskumus tekitab hoiaku, et sa ei ole piisavalt hea. Kuidas saabki niisugusest olukorrast midagi head välja tulla?
Kuidas murda uskumuste mustrit?
Kui sa korrutad järjekindlalt: “Ma ei ole hea ema, ma ei ole hea ema…” käitub su laps vastavalt, sa näägutad aina rohkem, sest sa ju tahad, et laps oleks hästi kasvatatud – ning lõpuks ongi tulemus selline, et sa järeldad: “Ma olen halb ema.” Need valed arenevad ketina emalt-isalt sinuni, sina kordad neid omakorda ja õpetad edasi. Muster saab alguse juba enne su sünnihetke: me loome ettekujutusi, et ma ei ole see, mis ma peaksin olema. Me omame alati ettekujutust, mis me peaksime olema ja saavutama. Tegelik tõde on see, et me kõik oleme imelised! Sa oled täiuslik sellisena nagu sa oled, seega armasta ennast! Kes ütleb, et me peaksime olema edukad? Sa oled edukas, kui teed seda, mis sulle tõeliselt meeldib. Ja sa võid valida ja teha ükskõik, mida. Ei pea aktsepteerima konventsionaalseid tõdesid, mida dikteerib ühiskond, vaid olema ise oma elu ainus võimuorgan. Kui öelda: “Oo, kui tore, ma suudan seda!”, siis sa ka suudad. Kes julgeks väita vastupidist?!
Mis on siin tõde ja mis on illusioon?
Kui sa ütled: “Mul on plaan, et ma tahan suurt armastust/imelist rännakut/väikest maja/oma hobust ja MA TEEN SELLE ÄRA,” on see tõde. Aga kui sa ütled: “Oh, kord oli mul unistus…”, on see illusioon. Tõe lood sa oma mõtetega. Kui mõtted on madalad või hõivatud alateadvuse poolt, lood sa elu, mis ei ole kuigi hea. Energia, kavatsus ja fookus muutuvad mootoriks. Kui plaanid ei ole kontsentreeritud ning napib jõudu, ärksust ja kirge, ei vali head sündmused sind välja. Võid ehk väita, et elu on tõsine. Jama! Elu on see, mida iganes sa soovid! Sina valid. Võid saada kõik, mida tahad, kuid pead selle järele sirutuma. Ja sa pead teadma, et suudad seda. Ära iial kahtle!
Kuidas muuta harjumuspärast ja turvalist elu?
Säti endale hea fookus ja korralik eesmärk. On nii lihtne öelda: ah, ma ei viitsi elus midagi muuta. See on virelemine! Ootad sa sinnani, kuni oled liiga haige? Halvast elust, muide, me haigeks jäämegi. Kas on vaja nii kaua oodata või saaks väikesi muudatusi enne ette võtta? Me ei sünni maailma mitte selleks, et elus juhtuvat ära kannatada, vaid selleks, et õitseda ja luua. Tõsi, et muutusi ellu viia, on vaja millestki loobuda ning igaühel on siin oma rütm. Oluline on endalt küsida: kas ma tahan muutuda; on mul vaja muutuda; mis juhtub kui ma ei muutu ja ehk võiks muutumine olla koguni tore? Mõistagi võid sa vabalt otsustada mitte muutuda ja omada mugavat, õnnetut elu. Kuid kui midagi ei muutu, mida sa sellest õpid ja kus on sinu võnkesagedus? Liigub see üles või alla? Kui me tahame luua uut ühiskonda, mille energeetiline tase tõuseb, peab esmalt mõtlema enda elu kvaliteedile.
Millised on raskused ja kuidas ikkagi oma plaanid teostada?
Üks esimestest raskustest on see, et me ei usu endasse ega räägi vastavalt. On vaja olla ettevaatlik oma mõtete ja sõnadega ning see on suur töö. Samuti tuleb olla tähelepanelik uskumustega, mille osas sa teadlik ei ole. Hoia endast eemal sotsiaalseid tõekspidamisi ja traditsioonilisi käitumisnorme! Konventsionaalne jumal on väärkäsitlus, seda ei eksisteeri. Meie oleme oma elude jumalad, universumi kaasloojad. Kui sa suundud eesmärgi suunas, tee selgeks, mida sa tahad ja pühendu sellele täielikult! Aga esmalt on vaja nö maja puhtaks teha, selgitades endale, kes ma olen ja kuhu tahan minna. Sel juhul raskusi lihtsalt ei eksisteeri.
Mida saaks meist igaüks teha oma elu parandamiseks juba täna?
Puhasta end uskumustest ja mõtetest, mis ei tööta sinu kasuks! Kui tunned emotsiooni, näe seda kui parimat võimalikku teejuhti. Kui oled tulvil madala võnkesagedusega emotsioonidest nagu sallimatus, ohvri mängimine, kurbus ja armukadedus, ütle neile: aitäh mulle näitamast, kus ma omadega parajasti olen – ja puhasta nad ära. Sa võid igal hetkel valida, mida mõelda ja tunda. Alati saab valida nägemise teises valguses, tõusta seeläbi vähehaaval kõrgemale – soovitule lähemale – ning saada teisi mõtteid ja emotsioone. Algul see ülesanne kergena ei tundu, sest on tohutu töö olla teadlik, mida sa mõtled ja tunned, kus on uskumus ja alateadvus. Kuid kui oled kord üritama hakanud end vähem või rohkem puhtaks saada, võib tõesti näha, et vähehaaval toimuvad elus muutused. Niisiis, ära jätka aina sama vanaga, vaid tee iga päev midagi uut, olgu need kasvõi pisiasjad. Üks olulisemaid missioone on hakata iseennast armastama, teades, et sa annad endast kõiges parima. Sellise suhtumisega kõik meie elus ja ümber areneb. Universum muutub avaramaks, me loome aina rohkem, õpime pidevalt midagi uut ning muutume üha paremaks. Ära unusta, et nimelt sina oled autoriteet omaenda elus!
Fakte Eva Gundbergi kohta:
* Eva Gundberg lõpetas Rootsis Karolinska Ülikoolis arsti eriala ning õppis Šveitsis edasi günekoloogiat ja kirurgiat. Venetsueelasse kolides keskendus Eva peamiselt günekoloogiale ja sünnitusabile.
* Eva on tegelenud humanistliku psühholoogia, psühhoanalüüsi, geštaltteraapia, bioenergeetika, bioenergeetilise tantsu, rolfingu ja EMF (elektromagnetvälja tasakaalustamise) tehnikaga. Viimatinimetatus on ta rahvusvaheline meister.
* Hetkel on Eva peamisteks huvialadeks hingamispraktikad, energiatöö ja kvantfüüsika. Ta juhendab Caracases oma vabastava hingamise gruppe ning viib eri maades läbi seminare.
* Eval on 6 last ja 15 lapselast. Kogemus ema ja arstina on teinud Evast Venetsueelas alates 1981. aastast pioneeri loomuliku sünnituse alal, millest ta on kirjutanud ka raamatu “The Pleasure of Birth”.
* Tänu oma vankumatule usule sünnieelse psühholoogia tähtsusest, mis tema arvates on vägivallatu ühiskonna alus, on Eva alates 1998. aastast ANEP’i (Rahvuslik Prenataalse Hariduse Organisatsioon) president Venetsueelas ja APPAH’i (Prenataalse ja Perinataalse Psühholoogia ning Tervise Ühing) konsultant alates 1985. aastast.
___________________________
* Lähem info Eestis korraldavatest enesearengu- ja hingamiskursustest www.inspirekeskus.ee
